Pissihäda
Kui mul on magamise ajal pissihäda, siis kipun nägema unenägu, milles otsin võimalust pissimiseks. Tavaliselt see mul ei õnnestu, sest käimla on liiga räpane, kehvasti ligipääsetav, läbipaistev vms. Osaliselt mõjutavad selliseid unenägusid ka mälestused lapse- ja nooruspõlvest. Tallinna 37. Keskkoolis oli enamik käimlaid nagu praeguses õudusunenäos: mõnes kohas oli ainult auk, paberit seal polnud, vahel õpilasi kiusati sellistes kohtades, mind kaasa arvatud. Sestap valisin hiljem teadlikumalt pissimiseks kas 0-klassi õpilastele mõeldud esimese korruse käimla või haagiga suletava, kuid räpase võimla käimla. 1990-ndatel polnud ka Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones olukord parem.
Seekord oli meil ette nähtud üks kadi aaviku poolt korraldatav sissejuhatuse kontakttund, millest sai osa võtta eelnevalt omandatud paberitüki alusel. Kuna ma olin ühes sellises juba osalenud, andsin oma ülejäänud tüki ühele teisele mehele. Siis aga selgus, et neid üldteabe kontakttunde on rohkem kui üks ja sedapuhku üks selline algaski. Küsisin paberitüki tagasi ja sain. Aega veel oli ja tahtsin käimlas ära käia.
Get peacecop kalmer:’s stories in your inbox
Join Medium for free to get updates from this writer.
Kolmandal korrusel, kus olin, ei söandanud ma käimlasse minna, sest see oli minu mäletamist mööda ette nähtud naistele ja seal toimus parasjagu puhastamine. Läksin korruse võrra kõrgemale. Koridoris jooksis mulle vastu üks jamaika stiilis neeger, kes demonstreeris oma võimekust ühele keskealisele naisele ühes Audentese õppeklassis. Viimane aga sooritas tiritammi väites neegrile, et püüdku too seda järele teha! Vestlesin tolle naisega veidi ja asusin seejärel taas otsima pissimise võimalust. Audentese õppeklassi kummalgi küljel oli käimla. Ma valisin ühe poole, selle, mis on esimesena mainitud õppeklassiga võrreldes vastasküljel. See vist oli meestele. Pissuaare oli seal palju, aga üldiselt oli see koht räpane ja haisev. Inimesi oli ka palju, kuigi leidus ka vabu pissuaare. Mõned inimesed ootasid järjekorras. Käimlasse oli tehtud ootesaal, kus selle haisu sees mitmes reas neiud istusid valgetel toolidel ja ootasid midagi. Mina lahkusin sellest ruumist.
Mõtlesin, et läheks majast välja. Nurgal leidsingi ühe viisi majast välja ronida. Maja oli künkal ja kui jõudsin künka jalamile elektrimaja kõrval, nägin seal puid ja põõsaid, nii et võisin liikuda alla. Ent just siis tuli kamp noori elektrimaja kõrvale laaberdama ning katuselt hakkasid teised purke ja pudeleid alla loopima, nii et ma ronisin tagasi koolimajja. Selleks olid seina küljes valged betoonist aasad.
Liikusin mööda koolimaja koridori esmalt mainitud õppeklassi suunas, kui märkasin vasakul suurt rõdu, mis oli kivist nagu maja isegi, kiviäärega. Rõdu oli kraami täis. Sisenesin rõdule. Peagi tuli sinna üks töömees. Ütlesin talle, et leidsin selle rõdu ja huvitav siin ringi vaadata. Ta vastas: “Jah, siin on meil lausa 25 ruutmeetrit.”
Tavaliselt jääbki unenäos pissimata ja nii ka seekord. Kui ärkasin, ei olnudki pissihäda.
