Poola raudtee
Ma ei olnud ammu ühistransporti liikumiseks kasutanud. Olin sattunud trolli. Liikusin selles Mustamäel mööda Sõpruse puiesteed. Teadsin, et peaksin väljuma, sest muidu liigun liiga kaugele.
Get peacecop kalmer:’s stories in your inbox
Join Medium for free to get updates from this writer.
Trollis oli üks mees, kellega hakkas meil vestlus arenema. Ma tundsin teda varasemast. Olime jõudnud Mehhiko piirile, kus oli soojak. Tundus, et olukord on ohtlik. Arvasin, et me võime jääda sinna soojakusse elama. Tema väitis, et tahab minna metsa, kus on tal maja. Küsisin, et kas see maja, kus ta naistega seksib. Jaa, see maja. “Praegusele ma sain ainult kaks sõrme sisse, enne ikka kolm.” Küsisin, kas eelmine oli sünnitanud ja vastus oli jaatav. Tahtsin talle rääkida oma kogemustest, ent olukord oli tema jaoks piisavalt ohtlik, et kaduda.
Olin jäänud trolli liiga kauaks. Sõpruse puiestee alguses ida pool olid ümberehitused. Ma polnud seal kaua viibinud ja peaaegu ei tundnud seda kohta enam ära.
Sõitsin edasi kuni Kaubamajani ja otsustasin seal väljuda, et Kaubamajja minna. Olin ka selle võimaluse maha maganud. Trollist oli vahepeal saanud tramm. Trammijuht, kes oli mees, seletas, et peame liikuma aeglaselt, kuna kõrvale ehitatakse Poola raudteed. Tõepoolest, trammirööpad olid killustikul, selle kõrval olid siledad rööpad rongi jaoks. Eemal, Pärnu maantee ja Vabaduse platsi ristmikul märkasin nendel rööbastel liikumas kolme rongi: esimene oli “porgand” kahe vaguniga, selle järel ühevaguniline kollane rong ja kõige lõpus roheline vagun.
