<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" version="2.0" xmlns:cc="http://cyber.law.harvard.edu/rss/creativeCommonsRssModule.html">
    <channel>
        <title><![CDATA[Stories by Pärtel-Peeter Pere on Medium]]></title>
        <description><![CDATA[Stories by Pärtel-Peeter Pere on Medium]]></description>
        <link>https://medium.com/@Paertel?source=rss-543bd4363329------2</link>
        <image>
            <url>https://cdn-images-1.medium.com/fit/c/150/150/1*AQiG8EFskCi4aP7A6WekAw.png</url>
            <title>Stories by Pärtel-Peeter Pere on Medium</title>
            <link>https://medium.com/@Paertel?source=rss-543bd4363329------2</link>
        </image>
        <generator>Medium</generator>
        <lastBuildDate>Tue, 17 Nov 2026 18:06:51 GMT</lastBuildDate>
        <atom:link href="https://medium.com/@Paertel/feed" rel="self" type="application/rss+xml"/>
        <webMaster><![CDATA[yourfriends@medium.com]]></webMaster>
        <atom:link href="http://medium.superfeedr.com/" rel="hub"/>
        <item>
            <title><![CDATA[Allveelaevadest jalgratesteni Noblessneri lugu — MAJA, 01/2022]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/allveelaevadest-jalgratesteni-noblessneri-lugu-maja-01-2022-d715682b8946?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/d715682b8946</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Sun, 01 Jan 2023 14:46:38 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:46:38.363Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<h3><strong>Allveelaevadest jalgratesteni Noblessneri lugu — MAJA, 01/2022</strong></h3><p>Pärtel-Peeter Pere</p><p>Ilmunud arhitektuuriajakirjas MAJA, kevadnumber 2022</p><p>Vee läheduses elamine on inimese tervisele hea: see alandab enneaegse surma riski, rasvumist ning parandab inimeste vaimset ja füüsilist tervist.1 Linnas on vesi tihti nii lähedal, samas nii kaugel. Kas teadsite, et Birminghamis on rohkem kanaleid kui Veneetsias, ent inimesed on halva linnaruumi tõttu veest eemaldatud? Tallinnal on pikk rannajoon, meri on justkui lähedal, kuid (kesk)linnas väga vähe kohti, kust üldse mereni pääseb.</p><p>Vähe on tallinlasi, kes poleks Noblessnerit külastanud või sellest kuulnud. Sadam asub heas kohas, seal on Kai kunstikeskus, Proto avastustehas, Põhjala pruulikoda, jahisadam. On kontorid, elamud, söögikohad, saunad. On valukoda, millel on suurepärane akustika ja kus on esitatatud nii Arvo Pärdi muusikat kui ka esinenud hüpnagoogilise popi viljeleja Ariel Pink. Küllap inimesed armastavad seda kanti, sest seal saab jalgsi liikuda: mere ääres saab linnas jalgsi liikuda. Noblessneri pääseb mujalt linnast jalgsi, saab minna rattaga. See on Tallinnas haruldane. Isegi laeva ja paadiga pääseb. Autoga … nojah, pole kohta, kuhu Tallinnas autoga ei pääseks.</p><p>Noblessneri areng on aga alles pooleli: veel tehakse mõni ajalooline hoone korda, uued hooned alles tulekul. Merepromenaadi järgmine lõik saab tehtud ja jahisadam muutub laiemaks. Noblessneri lugu algas, kui Emanuel Nobel ja Arthur Lessner 1912. aastal siia allveelaevatehase asutasid. Muuseas, Emanuel Nobel oli tollesama Alfred Nobeli vennapoeg.</p><p>Praegu on Noblessneri sadama omanik ja arendaja on BLRT Grupp. Peamiselt on Noblessneri ruumilist arengut<br>kujundanud 2007. aastal toim unud arhitektuurivõistlus, mille võitis Taani büroo Hvidt &amp; Mõlgaard, selle põhjal 2013. aastal kehtestatud detailplaneering ja 2014. aastal korraldatud hoonestusvõistlus, kus esikoha pälvis Arhitektuuribüroo Pluss.</p><p>Eraarendus või avalik ruum?<br>Noblessner on eraomandis olev avalik ruum, ingliskeeli priuate oiuned public space või pops. Sellised on palju linnades, nagu London, New York, Toronto ja Rotterdam, mis on oma pops’ide asukohad ka üles m ärkinud. Sellel on om ad ohud. Näiteks on Guardianis on selgitatud, kuidas eraomandis olevast avalikust ruumist võib saada ÜI&lt; pealinnas kasvav probleem 1: näiteks ei tohiks eravaldusel avaldada m eelt Ukraina toetuseks, kui selle omanik, näiteks mõne kauge riigi pensionifond või šeik, selle ära keelaks. Kuniks me teadvustame riske ja nendega tegeleme, on erainvestorite soov panustada avalikku ruumi tervitatav. Nagu kõneles Tallinnas raamatu „Pehme linn” esitlusel arhitekt David Sim: hea avalik ruum annab kinnisvarale väärtust m õõdetavalt juurde.</p><p>Noblessneris on võimalik niisama istuda ja aega veeta, ilma et peaks tingimata kohvikut külastama. Meenutuseks: Raekoja platsil selleks pinke ei ole. Meediast on tuntud jahisadama astmestik, kus keelati oma jookidega viibimine. Kuna see on eraomand ja astmestik asub restorani väliterrassi ees, siis on seesugune keeld võimalik, ehk isegi mõistetav. Väliterrass toimetab aga loetud kuudel aastas ja nii saab ülejäänud ajal seal vabalt viibida. Liiatigi, kui eraomandi argument kuidagi ei kõneta: mõelgem restoranipidajatele ja sellele, et neil on vaja elatist teenida ja töötajaile palka maksta, eriti pärast rasket koroonaaega.</p><p>Üks suurimaid jõude Noblessneri arendamisel on kindlasti olnud omaniku tihe koostöö linnaga. Siin võib näiteks tuua kas või Kalaranna tänava, m illeta kogu piirkonna areng Kalarannast Miinisadamani oleks jäänud praegusel kujul olemata. See kõik sündis aga ajal, mil Tallinnas oli veel linnaarhitekti positsioon. Jääb vaid loota, et Endrik Mänd ei ole Tallinna viimane peaarhitekt. Räägitakse Kalaranna tänavale trammiliini rajamisest. Et seda soovivad mereäärsete alade Noblessneri, Patarei merekindluse ja Hundipea arendajad, on lootust, et see võib ühel päeval ka teoks saada. Kliimakriisi pärast on vaja rohkem ühistransporti, eriti trammiliine, mistahes linnas. Kuniks püsivad aga tänased Tallinna transpordiameti juhid ja abilinnapea Andrei Novikov, on raske uskuda, et trammiliini asemel ei rajata hoopis näiteks Putukaväila sisse 1 + 1 sõiduteed autodele otse kesklinna.</p><p>Mida saab õppida Noblessnerilt?<br>Kui 2014. aastal võõrustas Eesti arhitektide liit Tallinnas Euroopa arhitektide nõukogu, käidi Noblessneris. Juba toona avaldas see koht külastajaile muljet, mis tõendab, et Eesti arhitektidel on maailmale anda üha rohkem ja rohkem. Noblessneris näeme juhtimispõhimõtteid, mida saavad järgida kõik arendajad, ehitajad ja kliendid, et luua kvaliteetset ruumi.</p><p>Esiteks, Noblessneri edu aluseks saab pidada rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste korraldamist 2007. ja 2014.</p><p>Hvidti &amp; M0lgaardi visioon määras tänapäevaks realiseerunud kvartali ülesehituse printsiibid, sealhulgas kaldaäärse promenaadi. Teiseks, Arhitektuuribüroo Plussi hoonestusvõistluse võidutöös käsitleti ülesannet laiemalt: tänavad tehti autodest tühjaks ja parkimine viidi maa alla. Seda ei olnud võistlustingimustes nõutud ja pakutud ideed oli mõistagi kulukam teostada. Klient aga usaldas arhitektide tööd: põhimõte, mida võiks järgida iga klient igal ajal igas kohas. Kolmandaks, et elavdada tänavatasandit, oli hoonete esimesele korrustele ettenähtud äripinnad ja diagonaalsed läbipääsud hoonete nurkades. Neljandaks, kõigi korterite aken asub tänavaperimeetris, andes tuletõrjele võimaluse vajadusel teha oma tööd, ilma et peaks hoovi ohverdama autotaristule. Viimaks, Noblessneri tänavad ja väljakud loodi inimkeskselt: seesama autode eemaldamine tänavatelt oli kriitilise tähtsusega ruumiotsus, mis lõi aluse inimkeskse ruumi tekkele ja pani paika avaliku ruumi kontseptsiooni. Maa-alusesse parklasse viiv pandus on viidud hoone sisse, et see ei lõhuks tänavat.</p><p>Nii juhtub, kui arendamist ei pea alustama Tallinna linna sunnil parkimiskohtadest. Paraku tehti parkimiskohti pealinna transpordiameti nõudmisel arvestusega 600–650 autot tuhande inim ese kohta. Võrdluseks: Stockholmis, Linköpingis, Göteborgis ja Helsingis on tuhande elaniku kohta umbes 320–350 autot, kusjuures Helsingi kesklinnas on see suhe 200 : 1000 kandis ja mere äärde Kalasadama kõrvale arendatakse kolme tuhande korteriga piirkonda, kuhu linn ei nõuagi parkimiskohti. Põhjamaades on autode arv tuhande elaniku kohta langustrendis, ent Tallinnas suureneb see linna autostumist soosivate otsuste tõttu. Kui Noblessneris analüüsiti 2021. aastal parkim iskohtade kasutust, leiti, et see vastab samuti 330 autole tuhande elaniku kohta.</p><p>Mida saavad teised õppida Noblessnerilt, mis on põhimõtted ja lähenemine, mis ei sõltu kohast? Ann Virkus, Noblessneri eriprojektide juht: „Igasuguse arenduse lähtekoht on selge arusaam, millist tüüpi piirkonda rajada soovitakse. Kui plaanis on rajada mitmekesine, inimsõbralik linnaruum, siis loo selline, kus viibimist sa ise, sinu sõbrad ja lähedased linnakodanikena jalutades naudiksid, mida tahaksid ka oma kultuurihuvilisele emale elukohana ja ettevõtjast sõbrale peakontori asukohana soovitada.“s Indrek Allmann, Arhitektuuribüroo Pluss: „Avaliku ja inimkeskse linnaruumi fookusesse tõstmisel oli Noblessner teed rajav. Täna näeme Tallinnas, kuidas vaikimisi üritatakse sama standardi poole liikuda. Investorid kogesid Noblessneris, et kortereid on võimalik müüa ka siis, kui parkimiskoht pole otse akna all ja et ilma selgema avalikku ruumi panustamiseta ei sünni elanike poolt hinnatud tervikut.“3</p><p>Põhja-Tallinna tulevikust<br>Mida tähendavad Põhja-Tallinnale Noblessner, Kalaranna, Patarei merekindluse, Hundipea, Bekkeri, Manufaktuuri, Volta, Krulli ja teised arendused? Uued arendused on kasulikud kogu Tallinnale: tihedam linn toob kaasa enam poode, teenuseid, teeb igapäevaelu odavamaks ning põhjendab uute ühistranspordiliinide avamist. Tuleb toonitada, et Kalaranna, Niine või mistahes tänavas autorivis ootamine tähendab, et tegu on linnavalitsuse liikluskorraldajate tegemata tööga: autodel on ruum otsas, sest igas linnas on ruum piiratud. Kui maju ehitatakse juurde ning elanikketöötajaid saab rohkem, ei pea sellega tingimata kaasnema rohkem autosid. Just tihe linn on see, kus saab hästi jala käia. On mõistetav kohalike mure selle üle, et elukeskkond muutub. Seetõttu on kommunikatsioon aina tähtsam: oluline on selgitada avalikult, miks midagi üldse tehakse, mitte ainult mis ajaks keegi töödega valmis saab.</p><p>Indrek Allmann: „Teinekord jääb mulje, et eestlane nagu ei oska linnas elada. Linnajulgust on vaja. Linn ei ole umbes ega saa täis: linn ei saa valmis. Tallinnas, ka Põhja-Tallinnas, ei ole vähimatki probleemi liigelda autoga, Tallinnas on raske liikuda jalgsi ja rattaga. Tihedust, mida mujal peetakse hea linnaruumi sünni eelduseks, meil kardetakse. Kurtidele kõrvadele linna tihedamaks ehitamisest rääkides jääb tihti mulje, et enesele teadvustamata võetakse minevikust selle vead, projitseeritakse need skaleeritult tulevikule, ehmutakse ning nii tekibki meil siin hõre ja laialivalguv M um bai.“4 Põhja-Tallinn ei ole homogeenne moodustis. Selle sees on mitu väikest keskust. Raekoja platsist Hundipeani on klassikaline jalgsi läbitav kesklinn, Noblessnerist Bekkeri sadamani on võimalus teha mitu 15 minuti jalgsikäigu- ja rattasõidukeskust, kuid nende keskuste vahele on lihtsalt vaja korralikku kiiret ühistransporti. See on aga laiema linnaplaneerimise küsimus ja loodame, et naaseb aeg, mil sellega taas jõulisem alt tegeletakse.</p><p>Indrek Allmann, vestlus autoriga, 15.03.2022.</p><p>Tallinna mereäärse kesklinna visioonist<br>Tallinna mereäärse kesklinna visioonis (Siiri Vallner, Indrek Peil, Toomas Paaver, Kristel Niisuke, 2017) nähakse ette tiheda tänavavõrgu arendamist mereni. See oleks kaasaegne ruum seest ja väljast: inim keskne, tänavate ja parkidega, looduslahendustega puitlinn mereni. Sellega on kooskõlas näiteks beetaprom enaad (Linnalabor ja Noblessneri sadamalinnalt, 2016) ja Keskkonnamaja (Kavakava, 2019). Raske on näha, et Tallinna linnavalitsus järgiks mereääre visiooni. Kas keegi suudaks selle kõige rohkem kahe lausega kokku võtta? Kui ei, on see mistahes organisatsioonis alati selge märk visiooni läbikukkumisest. Näiteks on seal kirjas, et „mereäärsel alal kujunev ruum peab nii lähemas kui kaugemas tulevikus mõjuma üheaegselt suurlinlikult ja looduslähedaselt, soosides säästvaid liikumisviise ning vältides autostum ist ja äärelinnalikke arenguid’1.5 Kas jäik nõue ehitada poolteist parkimiskohta korteri kohta eesmärgiga mahutada 650 autot tuhande elaniku kohta vastab sellele klauslile? Lisaks ilmselgele poliitilisele vastusele on osa probleemist ka ressurss: kui mitme täiskohaga töötaja ülesanne on viia ellu mereääre visiooni?</p><p>Tulevik on käeulatuses. Kas Tallinn saab uue Noblessneri või suvalise autoparkla mere äärde, seda saame näha Logi tänava kandist, mis jääb linnahalli ja Vanasadama kõrvale ja mille detailplaneeringute ellurakendamisest soovitas arhitektide liidu ekspertiis 2021. aasta lõpus loobuda. Lühidalt: need ei vasta põhimõtteliselt linna ühelegi arengukavale, sh arengustrateegiale „Tallinn 2035“. Linnal on Logi kandis haruldane võimalus visiooni abil juhtimist üles näidata: see ala peaks olema tihe ja inimkeskne ning, arvestades südalinna asukohta, Põhja-Väila ja Vanasadama asfaldimerd, ei ole seal kindlasti vaja parkimiskohti ebamõistliku normi järgi. Tallinna linn võiks sinna ehitada lisaks äri- ja eluhoonetele linnaüürimaju või nõuda detailplaneeringuga arendajatel Kopenhaageni eeskujul näiteks 25% ulatuses linnaüiirikortereid, et võidelda segregatsiooniga. Seab ju mereääre visioon eesmärgiks, et „mereäärsel alal soositakse sotsiaalselt mitmekesise elukeskkonna kujunemist, kus elavad segiläbi erineva jõukusega ja erineva vanusega elanikkonnakihid11.6 Põhja-Tallinn areneb ja see on rõõmustav uudis kõigile elanikele: piirkond muutub elavamaks. Linna tuleb (Põhja-) Tallinnas ehitada tihedamaks. Tallinna linnavalitsus võiks end julgustada ja tellida näiteks Göteborgi kaubanduskoja7 eeskujul uuringu selle kohta, kui palju tõuseb ostujõud, kui linnaruum saab konkreetses piirkonnas tihedam. Arengustrateegiaid ja visioone, nagu „Tallinn 2035“, mereääre visioon ja rattastrateegia, tuleb täita. Parkimisnorm tuleb ära muuta ja linn ei tohi nõuda poolteist ega isegi mitte ühte parkimiskohta korteri kohta, seda eriti Põhja-Tallinnas. Tõttöelda: kui linn teeks niigi ebaproportsionaalselt eelisarendatud autoliiklusega linnas vähem autoteid ning mõtleks selle asemel tänavale kui tervikule ja teeks kitsamad, kuid endiselt nõuetekohased sõiduteed, hoiaks see kõik linna, firmade ja inimeste raha ja aega kokku. Linnaplaneerimise ameti ja Tallinna Strateegiakeskuse ruum iloom e inim estele tuleb jõudu soovida. Linnajuhtide poole vaadates tuleb aga, nagu ikka, hinge kinni hoida. Või, nagu Noblessneris talisupeldes, hingamist väga teadlikult ja rahulikult kontrollida.</p><p>Aitäh intervjuude eest:<br>Ann Virkus (BLRT Grupp), Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo Pluss), Toomas Paaver (Linnalahendused), Indrek Peil (Kavakava), Endrik Mänd (Tallinna viim ane peaarhitekt), Peeter Pere (Eesti arhitektide liidu juhatuse liige) ja teised. ©<br>Toomas Paaver, Tallinna mereäärse kesklinna visiooni heakskiitmise ja elluviimise otsuse ettepanek, 22.03.2017, 3„Bostäder i framtidens hällbara stadskärna, En studie av handel, kommersiella verksamheter oeh bostäder i Göteborgs stadskärna”. Fastighetsägarna GFR, Citysamverkan i Göteborg, Västsvenska Handelskammaren. 22.06.2021 www. vastsvenskahandelskammaren.se/artiklar/rapport-goteborgs-stadskarnabehover-fler-bostader-for-att-overleva-pa-sikt-2Q2i/.</p><p>Pärtel-Peeter Pere on linnaasjade vanemnõunik Helsingis asuvas konsultatsiooni- ja nõustamisettevõttes Miltton. Ta on töötanud Brüsselis ja Stockholmis ning sõidab sellest ajast aasta ringi rattaga. Pärtel on Tallinna rattalinnapea ja Hollandis asuva sotsiaalse ettevõtte BYCS loodud üleilmse rattalinnapeade võrgustiku liige. Pärtel on Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesim ees.</p><p>1 Jack Shenker, „Revealed: the insidious creep of pseudo-public space in</p><p>London”, The Guardian, 24.07.2017, <a href="http://www.theguardian.com/cities/2017/jul/24/">www.theguardian.com/cities/2017/jul/24/</a></p><p>revealed-pseudo-public-space-pops-london-investigation-map.</p><p>2 Ann Virkus, meilivahetus autoriga, 17.03.2022.<br>3 Indrek Allmann, vestlus autoriga, 15.03.2022.</p><p>4 Indrek Allmann, email correspondence with the author, March 15, 2022.</p><p>5 Toomas Paaver, Tallinna mereäärse kesklinna visiooni heakskiitmise ja elluviimise otsuse ettepanek, 22.03.2017,1.</p><p>6 Toomas Paaver, Tallinna mereäärse kesklinna visiooni heakskiitmise ja</p><p>elluviimise otsuse ettepanek, 22.03.2017, 3-</p><p>7 „Bostäder i framtidens hällbara stadskärna, En studie av handel, kommersiella</p><p>verksamheter oeh bostäder i Göteborgs stadskärna”. Fastighetsägarna GFR,</p><p>Citysamverkan i Göteborg, Västsvenska Handelskammaren. 22.06.2021 www.</p><p>vastsvenskahandelskammaren.se/artiklar/rapport-goteborgs-stadskarnabehover-</p><p>fler-bostader-for-att-overleva-pa-sikt-2Q2i/.</p><p>m VANALINNALIK TANAV Kvartalisisene tänav, liiklus 20 km/h</p><p>Analoogse laiusega tänavad Tallinnas: Väike-Karja 5..лo (1…7 k) Suur-Karja 6…9 (2…5 к + katusekorrused) 14..Л6 m KITSAS KESKLINNA TANAV Lokaalse tähtsusega nn kõrvaltänavad, liiklus 20 km/h</p><p>Analoogse laiusega tänavad Tallinnas: Roosikrantsi 13…17 (4 -5 к + katusekorrused) Vene 9..Л6 (3–5 Ю Lai Ю…22 (2…4 k, max 6) Viru 9…18 (3–5 k)</p><p>Sellistele Tallinnas tänavatele on iseloomulikud suured laiusmuutused ja vahelduv majade kõrgus, seejuures fassaadi kõrgused ei ületa üldjuhul tänava laiust (viil või tagasiaste kui kõrgem) / /<br>21…24 m KESKLINNA TÄNAV Lokaalse tähtsusega nn kõrvaltänavad, ühistranspordi võimalusega liiklus 30 km/h</p><p>Analoogse laiusega tänavad Tallinnas: Kentmanni 17…20 (4 -7 k) (samuti enamus stalinistlikke ca 20) Reimanni 20 (4…S k) Pärnu mnt algus 22 (ca 5 k) Narva mnt kitsas osa 25…26 (4 -7 k) Jõe tn 26 (4…9 k) o Tallinna mereäärse kesklinna visioon. Kavakava ja Toomas Paaver, 2016. Open Seaside City vision for Tallinn. Kavakava and Toomas Paaver, 2016.</p><p>Tänavavõrk on jalakäijat-kergliiklejat ja ühistransporti eelistav. Eesmärgiks on, et ainult 20% kohalikust (mitte sadamaga seotus) liikumisest tehakse era-autoga.</p><p>Tänavad on ca 100 m vahedega. Tänavate ristumiste hulk on võrreldav Kopenhaageni kesklinnaga.</p><p>Avaliku ala osakaal peab olema mere ääres keskmisest suurem. Kuna siin asuvad olulised avalikud objektid ja piki mere äärt kulgeb lai promenaad.</p><p>30…34 m OLULINE KESKLINNA TANAV</p><p>nn jaotus- ja põhitänavad ühistranspordiga, liiklus 30…40 km/h</p><p>Analoogse laiusega tänavad Tallinnas: Gonsiori Kadriorg 26 (4 + k) Gonsiori linn 43 (5 k) Pronksi 28…34 (5–7 k) Laikmaa ca 30 (erinev) TANAVAVORGU ETTEPANEK Rannapromenaad (min laius 25 m)</p><p>Pargilik kesklinna tänav (laius 45–50 m) Oluline kesklinna tänav (laius 30–34 m)</p><p>45–50 m PARGILIK KESKLINNA TANAV Kergliiklejale olulised ühendusteed, ühistranspordi võimalus ja teenindav liiklus 20…30 km/h</p><p>Analoogse laiusega tänavad Tallinnas:<br>Liivalaia 45–55 (5 + Ю Rävala pst 50… (erinev)</p><p>Helsinkis:<br>Mannerheimintie (Helsinki) 47 m Esplanadi (Helsinki) 100 m Barcelona ploki kitsas tn 2 0 т, lai tn 50 m</p><p>Mereäärse promenaadi lõik Kai kunstikeskuse ees</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=d715682b8946" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[PÄEVA TEEMA | Pärtel-Peeter Pere: transpordiameti pahatahtlik parkimiskorraldus lõppegu!]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4eva-teema-p%C3%A4rtel-peeter-pere-transpordiameti-pahatahtlik-parkimiskorraldus-l%C3%B5ppegu-e8fac3a12641?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/e8fac3a12641</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Sun, 01 Jan 2023 14:30:59 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:30:59.829Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Tallinna <a href="https://www.delfi.ee/teema/64461744">parkimiskord</a> teeb inimestele haiget ning selle eest saab ja tuleb inimesi vastutusele võtta.</p><figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/0*qa9vD9fc-OzhtEI_" /></figure><p>Üks asi on rääkida Tallinna normidest, strateegiatest ja autostumisest. Hoopis teine on kuulata inimeste lugusid, kes on olnud sunnitud raiskama linna süül tuhandeid ja tuhandeid eurosid. Või suhelda kinnisvarasektoriga, kus on linna nõudmisel raisatud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid. Lahendused on õnneks käesulatuses.</p><h3>Tallinnas kehtiv parkimisnorm</h3><p>Ehk kui palju parkimiskohti tuleb ehitada, kui te renoveerite oma maja või ehitate uut eramut või kortermaja — see on see kuiva kõlaga dokument, mis hammustab tavaliste inimeste pere-eelarvest nelja- või viiekohalise summa. Selle taga on Tallinna <a href="https://www.delfi.ee/teema/24842723"><strong>transpordiamet</strong></a>. Transpordiamet korraldab liiklust. Õigemini peaks sellega piirduma.</p><p>Tallinnas puudub praktikas terviklik linnaplaneerimine, sest autoliikluse kasvatamisest on saanud kõige algus ja lõpp. Kui mujal linnades on transpordikorraldus ühe linnaplaneerimise ameti osa, siis Tallinnas on muudetud see arusaamatutel põhjustel aastate eest eraldiseisvaks ametiks. Aastate jooksul on <a href="https://www.delfi.ee/teema/59553774"><strong>Tallinna transpordiametist</strong></a> saanud väike diktaator, mille käes on haamer ja mis näeb ainult naelu: pole olemas tänavaid, on vaid sõiduteed autodele ja autoliiklus.</p><p>Tallinna parkimiskord teeb inimestele haiget ning selle eest saab ja tuleb inimesi vastutusele võtta. Eesti Päevalehe põhjalikus loos tuuakse näide, kuidas üks tavaline inimene tahtis enda majja ehitada ühe korteri juurde. Selle hind: kogu hoov, kus seni on parkinud kaks elanikku, kus on õunapuud ja mänguväljak, tuleb muuta parkimisplatsiks üheksale autole. Selliseid näiteid on küllaga.</p><h3>Nagu okupatsiooniajal</h3><p>Tallinna transpordiameti tegevus on võrreldav okupatsiooniaegse vägivallaga: me võtame teie maa ära ning teeme sellest asfaldiplatsi. Õigemini, teie teete seda ise ja tänate meid e-kirjas selle töö lubamise eest. Kui kritiseerite, jõudu tööle järgmine kord meilt projektile kooskõlastuse saamisel.</p><p>Esimene lahendus. Tehtud ebaõiglust inimestele ei saa olematuks teha, olukorda saab aga muuta nädala-kahega. Linnavalitsuse poliitiline otsus on ainus vajalik asi selle olukorra muutmiseks. Möödunud nädalal esitasin Tallinna linnavolikogus eelnõu soovitustega viia parkimisnorm kesklinnas nulli või 0,4 kohani korteri kohta. Nagu linnavolikogus tavaks, ikka lükatakse pea kõik opositsiooni ettepanekud tagasi. Mis edasi?</p><p>Teine lahendus. Transpordiameti kooskõlastuseta ei juhtu siin linnas midagi, näiteks ei saa rajada milliseid tahes hooneid, kui seal ei ole 100% transpordiameti nõutud parkimiskohti. Tallinna strateegiakeskus on osa lahendusest näiteks arengukavadega, mis seavad autostumise vähendamise 470 pealt 350 peale tuhande elaniku kohta. Transpordiamet sõidab nende tööst juba aastaid lihtsalt üle: parkimisnorm, mis tekitab autostumist, on linna transpordiameti tooruse üks kõige selgemaid näiteid.</p><p>Tuleme selle kurva Kalamaja juurdeehituse näite juurde tagasi: (korter)majade soojustamine on Eesti riigi suurimaid väljakutseid, mille maksumus on ülespoole 20 miljardist eurost järgmisel kahel aastakümnel. Me peame hooned korralikult soojustama, sest küte maksab ning me majad lekivad sooja. Hoonete eraomanikud peavad selle töö ära tegema, ehkki riik aitab soodustingimustel laenudega. Üks hea viis sellist asja rahastada on ehitada majja juurde uus korter. Nagu näeme, Tallinna transpordiamet takistab seda nõuetega teha olemasolevast hoovist parkla. Küttearved suurenevad — või kaotate hoovi, makstes ise peale.</p><p>Seetõttu on lahendus teha lõpp transpordiameti pahatahtlikkusega. Tallinna parkimisnormi vägivald lõppeb, kui vallandatakse 16 aastat Tallinna transpordiametit küündimatult juhtinud Andres Harjo. Tema töö pole mitte lihtsalt väärtusetu, see on pahatahtlik: kui palju perekondi on tema pärast oma raha raisanud, kui mitu ettevõtet kahjumit teeninud?</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120088422/paeva-teema-partel-peeter-pere-transpordiameti-pahatahtlik-parkimiskorraldus-loppegu"><em>https://epl.delfi.ee</em></a><em>.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=e8fac3a12641" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere: elektrirattaid ja -tõukse eelistades toetame Eesti majandust]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-elektrirattaid-ja-t%C3%B5ukse-eelistades-toetame-eesti-majandust-7653e65360a3?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/7653e65360a3</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Sun, 01 Jan 2023 14:28:46 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:28:46.254Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/0*ao3OgJHRSEvtBMIF" /></figure><p>Nn mikromobiilsuse sektoril on eeldused kasvada üheks Eesti majanduse võimsaimaks kasvuveduriks käesoleval kümnendil, kirjutab linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).</p><p>Linnadest tuleb üle 70% globaalsest süsinikuheitest. Neis tekkivaid kasvuhoonegaase saaks kaasaegse liikuvusega 25% vähendada (ÜRO, 2022).<br>Mikromobiilsus on üks kuluefektiivsemaid viise linnas liikuda ja süsinikuheidet vähendada. See on kõrgeima tootlusega võimalus nii tarbijatele, keskkonnale kui ka Eesti ettevõtlusele ja investoritele. Globaalne probleem, mida mikromobiilsus lahendab, on tohutu. See on vastus paljudele tänapäeva linnastunud ühiskondade väljakutsetele.<br>Muutub mitte ainult linnade ja megalinnade suurus, vaid ka asustustihedus. Ruumi jääb üha vähemaks. Samal ajal kasvab nõudlus kullerteenuste ja liikumise järele.</p><p>Ühistransport, mikromobiilsus ja ühistranspordikeskne kinnisvaraarendus — need on n-ö uus vana, ühes kaasaegse tehnoloogiaga. Väheneb süsinikujälg ja paraneb inimeste tervis.</p><p>Eestis kasvab väga jõudsalt kodumaine elektrilise mikromobiilsuse tööstus. Mikromobiilsus on lühidalt öeldes kaasaegne liikuvus: rattad, elektrirattad, tõuksid, kullerteenused, pimepoed, viimase versta logistika, liikuvus kui teenus (Mobility as a Service) jpm. See on Bolt, Bikeep, Ampler, Hagen Bikes, Vok Bikes, Comodule ja Tuul, Modern Mobility, Starship, Cleveron Mobility … kui vaid mõned Eesti nimed välja tuua. Mitmed neist on ka investoritele kättesaadavad ning turg laias maailmas ainult kasvamas.<br>Selles sektoris töötab kõrge tootlikkusega töökohtadel ka Bolti mitte arvestades üle 500 inimese, ekspordikäive on kümnetes miljonites ja maksutulu kah juba üle 10 miljoni. Bolti rohkem kui 100 000 tõuksi Euroopas võimaldavad liigelda miljonitel inimestel minimaalse süsinikuheitega.</p><p>Mitusada protsenti tootlust aastas<br>Inflatsioon Eestis on Euroopa esirinnas, seda tunnetab enda rahakotil iga eestimaalane. Eelkõige energiahinna tõus pitsitab nii ettevõtjaid kui tarbijaid valusalt.</p><p>Mis probleemi lahendab mikromobiilsus tavatarbija jaoks?<br>Auto omamise kogukulud amortisatsiooni, kütuse, parkimise, remondi, kindlustuse ja muude kuludega on aastas tuhandeid eurosid, keskklassi uuematel mudelitel juba üle 5000 euro. Paljude lühemate käikude jaoks pole aga vaja rohkem kui tonni metalli ühte inimest liigutama. Ka sisepõlemismootoriga autode puhul on viimase paari aasta hinnatõusu järel alanud järelturu hindade kukkumine, sest inimesed lihtsalt ei jõua ega taha nende eest enam nii palju maksta.</p><p>Eraauto pidamine on sügava negatiivse rahavooga, kukkuva hinnaga vara. Majanduslikke argumente näiteks leibkonna teisest autost loobumiseks jagub.</p><p>Tervelt 57% Eesti elanikest näeb end kasutamas (elektri)jalgratast ning 22% (elektri)tõukeratast igapäevase liikumisvahendina. Seda ei tehta, kuna pole ohutut taristut (Arenguseire Keskus, 2021).</p><p>Põhjamaades on rattaga 20–30 minutit higistamata tööle sõita normaalne. Skandinaavias sõidetakse üha enam ka talvel rattaga tööle.</p><p>500eurose jalgratta puhul tuleb autopidamisega võrreldes tootluseks sadu protsente aastas. 1500euroste elektrirataste või 2500euroste kastirataste puhul on see veidi väiksem, kuid endiselt ulmeline. Nii hea minimaalse riskiga ülikõrgeid tootlusi naljalt ei leia, ka päikesepaneelide tasuvus jääb praeguste hindade juures maha.</p><p>Eestis autotööstus ja selle allhange sisuliselt puudub. Suurem osa autoga seotud kuludest liigub riigist välja. Mikromobiilsuse eelisarendamine on aga otseselt Eesti majanduse toetamine.</p><p>Probleemid, mida lahendada<br>Logistikas viimase versta proovikivide lahendamine linnades on kümnete, kui mitte sadade miljonite eurode küsimus. Näiteks UPS ja DHL kasutavad juba kastirattaid ning teevad pikki plaane. IKEA on loonud kastirataste laenutuse teenuse, et kaupa koju viia. Vok Bikes murdis end äärmiselt haruldasel kombel end sisse Stockholmi turule.</p><p>Loogika on lihtne: rattaga saab puhtamalt, paindlikumalt ja kiiremini kohale. Ühtlasi väheneb pakiautode ja veokite hulk, mis ohustavad inimesi ning mõjuvad elukeskkonnale halvasti.</p><p>Tehnoloogia ja platvormimajandus on suured võimaldajad. Võtmeks on ligipääs toodetele ja teenustele, mitte nende omamine. Deloitte ütles juba 2019. aastal, et käesoleva kümnendi teine tähtis tehnoloogiatrend on kõikvõimalikud e-rattad, lisades, et tuleviku linn on jalgrattalinn.<br>Teine võimaldaja on linnade vajadus optimeerida liikuvust ja vähendada süsinikuheiteid ehk muuta praegust süsteemi täielikult. Linnade väljakutse üle (lääne)maailma on metakriis: kliimakriis, rahvastiku kasv, energiakriis, eluasemekriis, õhusaaste, ebavõrdsus, inflatsioon, autostumine ning valglinnastumine ehk ebaefektiivne planeerimine ja ruumipuudus. Linnu huvitab mikromobiilsus, sest lisaks kliimakriisi ja liikuvuse lahendamisele loob see otseseid ja kaudseid töökohti.</p><p>Kui linnaruum ei sunni pidama autot ning mikromobiilsus toimib, võib väiksema sissetulekuga inimeste ligipääs töökohtadele suureneda kuni kaks korda (World Economic Forum, Boston Consulting Group, University of St Gallen, 2021)</p><p>Euroopa Liit on kliimaneutraalne aastaks 2050, Helsingi aastaks 2030, Kopenhaagen hiljemalt 2028 ja Lahti juba 2025. Arenenud linnades on muutused juba käimas.</p><p>Tuleme käegakatsutava juurde. Näiteks nõutakse Tallinnas vähemalt ühte uut parkimiskohta iga korteri kohta, Riias aga 0,3–0,7, Vilniuses 0,5–0,75, Stockholmis 0,4, Göteborgis 0,25–0,5 ning Helsingis alustati parkimiskohtadeta arenduste rajamist. Kinnisvaraarendused on erasektori omad ning kasum, nagu ka linnaruum, on põhjamaine.</p><p>Helsingis ja Stockholmis on 320 autot 1000 elaniku kohta ning trend on languses. Tallinnas aga juba 470 autot 1000 elaniku kohta, mis on umbes 5% rohkem kui mullu.</p><p>Mujal näeme, et eesrindlikumad Euroopa pealinnad nagu Amsterdam, Pariis, London või Berliin on võtmas eraautodelt ruumi tagasi inimestele. Arendatakse andmepõhist ühistransporti, rajatakse rattataristut, tehasekse koostööd mikromobiilsuse ja urbantech-ettevõttetega. Nendes linnades on tulevik juba kohal, seal on ettevõtetel konkurentsieelis ja testturg.</p><p>Milline tuleviku linn?<br>Põhjamaade suurimaid kinnisvaraarendajaid NREP nimetas nn 15 minuti linnade arendamise äsja oma äristrateegiaks. 15 minuti linn on definitsiooni järgi niisugune, kus veerandtunnise jalgsikäimise või rattaga sõitmise ulatuses on olemas kõik vajalikud teenused, seal hulgas suurem ühistranspordikeskus, et liikuda kaugemalegi. Ambitsioonikas nihe kinnisvarahiiu strateegias on hea äri, kuna nõudlus on suur ning kursimuutus on tehtud koostöös maailma suurimate ja innovatiivseimate linnade ühendusega C40.</p><p>Muide, NREP plaanib olla aastaks 2028 kliimaneutraalne ja seda ilma kompenseerimiseta.</p><p>Eraautoliiklusele tuginev linn on halb loodusele ja majanduslikult ebaefektiivne. Mõelge era- ja avaliku sektori energiakulu, taristu ehituseks mineva materjalikulu ning isikliku rahakoti peale. Kõik autod ei mahu linna ära, kõigile ei saa rajada taristut, et linnas autot või kahte pidada.<br>Kui sa tahad kolida Stockholmi kesklinna, siis ära eelda isiklikku parkimiskohta. See pole kommunism ega üleregulatsioon, see on linn. Linnas on ruum lõplik ning pole midagi ebaefektiivsemat kui anda ruumi eraautodele.</p><p>Kas siis kõik hakkavad rattaga sõitma? Ei. Aga kordades rohkem inimesi hakkab rattaga sõitma. Nii Euroopas kui Hiinas.</p><p>Valglinnastumine tuleb peatada efektiivse planeerimisega, kus säilib vabadus, kuid kaob vajadus sõita ainult eraautoga tööle, trenni või kooli. Tulevik on väga palju 15 minuti linna moodi. See pole uus kontseptsioon, vaid arhitektidele ja planeerijatele üsnagi vana võte valglinnastumise ja autostumise vastu.</p><p>Kuigi tuleviku linn on tihedamalt asustatud linn, kus teenused on käe-jala juures. Annelinnades ja Õismägedes on ruumi on palju (loe: distantsid on pikad). Küsimus on resurssides, energias, efektiivsuses, süsnikuheites ja elukvaliteedis ehk tervises. Maa väärtus on seda kõrgem, mida rohkem keskele me läheme ning mida rohkem meil linlasi on.<br>Linnastumise sajandil on meil vaja kasutada maad nii keskkonna, ühiskonna kui majanduse huvides efektiivsemalt. Linnaruumis ei leia midagi ebaefektiivsemat ja resursse raiskavamat kui sõiduteed ja parkimiskohad eraautodele. Hooneid tuleb rajada ühistranspordipõhiselt, nagu Kopenhaageni maailmakuulus viie sõrme plaan näeb juba 1940ndatest ette. Ela, kus soovid, aga sa ei pea omama autot, kui sa ei taha. Kesklinnad, magalad ja äärelinnad peavad tihenema, selmet põldudele laiali valguda.</p><p>Miks ei peaks?</p><p>Tulevik ei ole sisepõlemismootor ning mikromobiilsus võtab linnatranspordis lähiaastatel koha sisse. Sellel sektoril on eeldused kasvada üheks Eesti majanduse võimsaimaks kasvuveduriks käesoleval kümnendil.<br>Eesti on väike, temad linnad väiksemadki veel. Miks ei peaks liikuvus kui teenus ning elektrirattad ühel järjekordsel Põhjamaisel väiksel turul idanema?</p><p>Loe pikemalt Äripäeva veebist: <a href="https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/11/10/partel-peeter-pere-elektrirattaid-ja-toukse-eelistades-toetame-eesti-majandust">https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/11/10/partel-peeter-pere-elektrirattaid-ja-toukse-eelistades-toetame-eesti-majandust</a></p><p><em>Originally published at </em><a href="https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/11/10/partel-peeter-pere-elektrirattaid-ja-toukse-eelistades-toetame-eesti-majandust"><em>https://www.aripaev.ee</em></a><em>.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=7653e65360a3" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere: kust kulgevad linna valitsemise punased jooned?]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-kust-kulgevad-linna-valitsemise-punased-jooned-77ba9b151297?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/77ba9b151297</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Thu, 15 Dec 2022 07:56:57 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:55:22.201Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/0*ZCKLykH23JiRPGD5" /></figure><p><em>Pilt: Sara kultuurimaja Põhja-Rootsis asuvas Skellefteå linnas, kus on talviti 5–10 kraadi külma. Kogu Põhjalas laineid löönud kõrge puithoone kujundas White arkitekter. Hoone süsinikujalajälg sai madal, kuna puuduvad maa-alused parkimiskohad, mis annavad u 30–50% hoone kasvuhoonegaasidest. <br>Foto: Åke E:son Lindmann</em></p><p>Linnades on tähtsaim inimeste elu ja tervis. Süsinikujalajälge peab alandama, on kliimakriis. Rohepööre tagab majanduskasvu uuel viisil ja paljude uute töökohtadega. Andmed otsuste tegemiseks on olemas, küsimus on poliitilises julguses.</p><p><em>Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja </em><a href="https://edasi.org/163975/ajakirja-15-tutvustus-prooviks-oige-seda-koostooasja/"><em>talvenumbris</em></a><em>.</em></p><p>Linn on ehitatud ruum, nagu öeldakse. Tähtsaim on inimeste elu ja tervis. Inimese vajadused linnas on mõõdetavad. Täna ja homme juhitakse linna andmetega. Ega muidu üks linn end targaks nimetada saa. Me oskame mõõta ehitusmaterjalide, hoonete, teede, üld- ja detailplaneeringute ning liikuvuse süsinikujalajälge. Taanis kõike seda mõõdetakse ning selle põhjal otsustatakse. Punased jooned on nähtavad lausa Excelis: on kehtestatud hoone maksimaalne lubatud süsinikujälg ja rohkem ei lubata. Meil on tehnoloogiad, et linnades ja ruumiloomes alandada süsinikuheidet 2030. aastaks 50% võrreldes 2020. aasta tasemega.</p><figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/0*lzGtJP5uwqgyWDwg" /></figure><p>Posted in <a href="https://edasi.org/teemad/eksklusiiv/">Eksklusiiv</a>, <a href="https://edasi.org/teemad/uhiskond/">Ühiskond</a> and tagged <a href="https://edasi.org/sildid/autostumine/">autostumine</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/edasi/">Edasi</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/elamispind/">elamispind</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/elukeskkond/">elukeskkond</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/linnaelu/">linnaelu</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/parkimine/">parkimine</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/tervis/">tervis</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/turvalisus/">turvalisus</a>, <a href="https://edasi.org/sildid/valglinnastumine/">valglinnastumine</a>. Bookmark the <a href="https://edasi.org/165170/partel-peeter-pere-kust-kulgevad-linna-valitsemise-punased-jooned/">permalink</a>.</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://edasi.org/165170/partel-peeter-pere-kust-kulgevad-linna-valitsemise-punased-jooned/"><em>https://edasi.org</em></a><em> on December 15, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=77ba9b151297" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere: kust kulgevad linna valitsemise punased jooned?]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-kust-kulgevad-linna-valitsemise-punased-jooned-15e4b6aad7e?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/15e4b6aad7e</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Thu, 15 Dec 2022 07:56:40 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-06T02:13:34.391Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/0*X1sZhbyGQjGRW-bw" /></figure><p><em>Pilt: Sara kultuurimaja Põhja-Rootsis asuvas Skellefteå linnas, kus on talviti 5–10 kraadi külma. Kogu Põhjalas laineid löönud kõrge puithoone kujundas White arkitekter. Hoone süsinikujalajälg sai madal, kuna puuduvad maa-alused parkimiskohad, mis annavad u 30–50% hoone kasvuhoonegaasidest. Foto: Åke E:son Lindmann</em></p><p>Linnades on tähtsaim inimeste elu ja tervis. Süsinikujalajälge peab alandama, on kliimakriis. Rohepööre tagab majanduskasvu uuel viisil ja paljude uute töökohtadega. Andmed otsuste tegemiseks on olemas, küsimus on poliitilises julguses.</p><p><em>Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja </em><a href="https://edasi.org/163975/ajakirja-15-tutvustus-prooviks-oige-seda-koostooasja/"><em>talvenumbris</em></a><em>, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis.</em></p><p>Linn on ehitatud ruum, nagu öeldakse. Tähtsaim on inimeste elu ja tervis. Inimese vajadused linnas on mõõdetavad. Täna ja homme juhitakse linna andmetega. Ega muidu üks linn end targaks nimetada saa. Me oskame mõõta ehitusmaterjalide, hoonete, teede, üld- ja detailplaneeringute ning liikuvuse süsinikujalajälge. Taanis kõike seda mõõdetakse ning selle põhjal otsustatakse. Punased jooned on nähtavad lausa Excelis: on kehtestatud hoone maksimaalne lubatud süsinikujälg ja rohkem ei lubata. Meil on tehnoloogiad, et linnades ja ruumiloomes alandada süsinikuheidet 2030. aastaks 50% võrreldes 2020. aasta tasemega.</p><p>Hea uudis on, et süsinikualandamine, inimkeskne ohutu ja andmepõhine linn kattuvad ning on seotud. See tähendab majanduskasvu, sest rohepööre on küll avaliku sektori juhtida, aga ka erasektorilt tellida ning ettevõtetele uue turu loomiseks. See pole riigikapitalism ega kommunism, vaid planeedi päästmine meie endi käest. Poliitiline vasak-parem telg ei toimi kliimakriisi lahendamisel: asume mõttelisel teljel mina <em>vs</em>. meie, indiviid <em>vs</em>. kollektiiv. Küsimus on vastutuses.</p><p>70% süsinikuheitest tekitavad ÜRO andmeil linnad. 25% saaks neid heiteid vähendada, kasutades eraautode asemel rohkem ühistransporti, ratast või jalgu. Küsimus on ruumijaotuses, mitte vaid kütuses ja linna tiheduses. Valglinnastumine suurendab süsinikujalajälge oluliselt. Vaja on rohepööret liikuvuses ja planeerimises. Vaja on linna juhtimist andmete põhjal. Lisaks, mida rohkem ruumi on inimestele ning mida madalamad on kiirused, seda ohutum on linn inimeste jaoks. <em>Win-win-win.</em></p><h3>Punane joon: ei ühtegi hukkunut meie tänavatel</h3><p>Inimeste elude päästmiseks vajame süsteemset muutust. Meetod on olemas: nullvisioonis (Vision Zero) välja töötatud tegevused, mida järgides näiteks Oslos ja Helsingis ei tapetud 2019. aastal liikluses kedagi. Tallinnas, kus regulaarselt aetakse lapsi ülekäiguradadel alla ja aastas tapetakse liikluses umbes kolm inimest, ei järgi transpordiamet nullvisiooni. Koolihoovid ja -tänavad on autoparklad, inimesed elavad liiga tugeva müraga ja aastas sureb enneaegselt müra tõttu sadu inimesi. See on kohutav ja lubamatu.</p><h3>Punane joon: avalik ruum olgu kõigile</h3><p>Hollandis on levinud<em> woonerf</em> ehk elutänav. Autod saavad liigelda tänaval külalisena jalakäija kiirusel. Tänav on kujundatud 8–80-aastaste inimeste vajaduste järgi. Kõigiga on arvestatud. Tänav on olnud ja peab jääma enamaks kui võimalikult väledaks läbisõidukoridoriks. Automagistraalinähtus on napilt sajand vana ja see pole linnas progress, vaid düstoopia. <strong>Salvador Rueda</strong>, Barcelona linnaplaneerija, kirjeldab seda inimeste ja elu väljatõrjumisena, <em>displacement</em>. Rueda töötab superkvartalitega (<em>superblocks</em> või <em>superillas</em>), kus on elukvartalites läbiv autoliiklus keelatud nagu <em>woonerf</em>’is.</p><p>Hispaanias Pontevedras elab 85 000 inimest. 1999. aastast on sealne vanalinn täiesti autovaba. See vähendas linnas autokasutust. Viimati tappis autojuht inimese aastal 2011. Õhusaaste on vähenenud 67%. Kusjuures nullvisiooni pole järgitud. Piisas madalast kiirusest ning ruumi ümberjagamisest.</p><p>Oslos on autoga kesklinnas sõita pea võimatu ja inimesed on rahul. Stockholmis kujundati südalinnas Klarabergsgatan ümber ühistranspordile, ratastele ja jalakäijatele. Projekt sai auhinna. Kopenhaagenis tehti vana tööstussadam Nordhavn uueks nii, et eraautosid kasutatakse minimaalselt. Madridis, Pariisis, Helsingis, Brüsselis sõidetakse 30 km/h, viimases on eesmärk kesklinnas vähendada autoliiklust 24%. Madal kiirus muudab kõike: auto ei mata enam kogu tänavaelu enda alla. Nüüd saab ehitada tihedamalt. Avatakse poode, korrastatakse maju, parkimiskohti on vähem, kinnisvara väärtus on kasvanud, sest tänavatel on rohkem inimesi, kes käivad seal tihedamini ning viibivad kauem. Pontevedra kesklinna on kolinud 15 000 inimest.</p><h3>Punane joon: taskukohane elamispind</h3><p>Linnaeluks on vaja töökäsi. Õpetajad, õed, päästjad, politsei on vaid mõned väärt ametid, ilma milleta ei saa. Neil peab olema võimalik soetada eluase täpselt nagu kõigil teistel. Linnastumise sajandil on pea kõik suuremad linnad jõudnud eluasemekriisi: kortereid pole või need on kallid. Inimesed kolivad linnast eemale. Kaugele eemale, sest linnad on 20. sajandi autostumise tagajärjel laiali valgunud, mitte tihedad ning 21. sajandil jätkub massiline linnadesse kolimine. Maandutakse naabervallas, mida elustiilina ei pea keegi häbenema, aga mida planeerida on halb. Liikumiseks on vaja autot või kahte.</p><p>Pätsi ajal olid linnaüürimajad, näiteks õpetajatele ja õdedele. Soomes on hoitud eluasemeturg kättesaadav 1940ndate teises pooles loodud süsteemiga. Põhjamaades, Madalmaades, Austrias ja mujal tuleb uutes elamutes 20% korteritest anda üürile kokkulepitud summas alla turuhinna kindlatele sihtgruppidele. Nii saab pea igas linnajaos elada eri vanuses ja sotsiaalses grupis inimesi: saame mitmekesise linnaruumi ja eri toodete-teenuste tarbijaid. Arendajad saavad oma kasumi, pank annab linnaüürikorteriteks riigi käendatud eritingimustel laenu. See on segregatsiooni vastu võitlemine end aastakümneid tõestanud turumajanduslike vahenditega.</p><p>Kui vajame politseinikke ja päästjaid ning meil on teadlaste loodud tööriistad linnaplaneerimise süsinikujalajälje mõõtmiseks, peame linnad tihedamaks kavandama. Kinnisvaraturg ja ehitamine on niigi reguleeritud, mitte puhas vabaturumajandus. Ehituse ja planeerimise regulatsioonid kas viivad meid kliimaneutraalsuseni või ei vii.</p><h3>Punane joon: parkimine</h3><p>Kust siis ruum tulema peaks? Kaotame rohealad? Ei. Linn peab praegu rajama uute elu- ja ärihoonete juurde parkimiskohad, mis maksavad nelja- või viiekohalise summa koduostjale, arendajaile maksab nende ehitus veel priskema summa (maa-alused betoonist korrused) ja ühiskonnale maksab see kätte eluruumi kao ning tervisenäitajate halvenemisega. Tallinna arengukava “Tallinn 2035” ja liikuvuskava näevad 2030. aastaks ette 350 autot 1000 elaniku kohta tänase suhte 450/1000 asemel. Igal korteril Tallinnas peab olema vähemalt üks parkimiskoht. Riias aga 0,3–0,7, Põhjamaades 0,25–0,4.</p><p>Eraauto seisab 95% ajast, see nõuab tänavatel maksumaksja raha eest “tasuta” parkimiskohti, asfalti ning kõige muu arvelt linnas ruumi. Tuleviku linnades on eraautodel vähem ruumi, nagu saame juba lugeda näiteks Viini ja Tampere targa linna strateegiaist. Viin on maailma, Tampere Soome targim linn. Autostumise määrab taristu: see on esilekutsutud nõudluse seadus (<em>induced demand</em>). Rajame sõiduteid autodele, saame rohkem autosid. Parkimiskohad on samasugune autostumist võimaldav ehk seda esile kutsuv taristu. See nõuab ruumi, selle ehitus asfaldiga või betoonkeldrisse emiteerib kohutaval määral süsihappegaasi — ja selle kasutus ületab aastatega ehituse enda süsinikujalajälje. Minimaalselt üks parkimiskoht korteri kohta ei ole kooskõlas kliimakriisi lahendamisega üheski linnas. Nagu ütlevad arendajad, arhitektid, ehitajad, ostjad: see piir on ammu ületatud.</p><p>Kujutage ette, et tahate oma hoonet soojuskindlamaks teha. On ju kliimakriis ja toasoe aina kallineb. Renoveerimist on sageli hea rahastada katusekorruse väljaehitamisel. Tallinn ütleb, et ehitusluba ei saa enne, kui teie 20. sajandi alguse aegse maja õunapuuaiast tehakse parkla: muidu ei ole igal korteril parkimiskohti. On teil sundvalikuks tahtmist või raha? Või peate ilma edasi kütma?</p><p>Helsingi kesklinnas on alustatud arendusi, kus ei nõuta ühtegi parkimiskohta. See on vajalik samm kliimakriisi leevendamiseks, sest maa-alused parklad annavad hoone süsinikujalajäljest 30–50%. Vaid vundamendi, ehk ka keldribokside ja rattaparkla rajamisel saaksime hoonetes kokku hoida väga palju süsihappegaasi. See tähendab rohepööret ehitatud ruumis, taskukohasemaid eluasemeid, leevendust kinnisvarasektorile, säästvamat liikuvust, vähem autosid — see on andmetel juhitud linn.</p><h3>Kokkuvõtteks</h3><p>Linna punased jooned on inimeste ohutus, tervis, kliimaneutraalsus, tihe linn ja autostumise vähendamine, andmed, kõigile mõeldud avalik ruum ja kättesaadavad eluasemed. Elu- ja majanduskeskkonna rohepöörde eesmärgid süsinikuheidet linnas alandada on mõõdetavad ning me teame, kuidas need eesmärgid saavutada. Me teame, miks seda teha. Et seda on vaja teha. Viivitamata. Need on lihtsad, aga mitte kerged sihid. Küsimus on julguses juhinduda poliitikas andmetest.</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://edasi.org/165170/partel-peeter-pere-kust-kulgevad-linna-valitsemise-punased-jooned/"><em>https://edasi.org</em></a><em> on December 15, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=15e4b6aad7e" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere ⟩ Rohepööre ei ole punapööre]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-rohep%C3%B6%C3%B6re-ei-ole-punap%C3%B6%C3%B6re-edee6fb02f25?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/edee6fb02f25</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Wed, 07 Dec 2022 18:45:59 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:49:08.727Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Eesti saab hakkama rohepöördega, nagu saime hakkama iseseisvuse taastamise, tiigrihüppe ning NATO ja Euroopa Liidu liikmeks astumisega. Erasektor tahab tegutseda, aga vajab riigi plaani. Valitsusel tuleb avalikustada valminud rohepoliitika tegevuskava.</p><p>Mis juhtub kui suur ja vajalik muudatus jääb õigel ajal tegemata, näeme venekeelse haridusega. Rohepöördega viivitamine tõstab hinda — sihid ajas kaugemale ei nihku, ainult muutus läheb graafikul järsemaks. Mart Laari teostes «Pööre» ja «Ajaga võidu» loeme, kuidas Eesti suutis. Täna aga blokeerivad end konservatiivideks nimetavad poliitikud igal võimalusel rohepööret. Õige konservatiiv ju hoiab Jumala loodut. Häma asemel on tegusid vaja. Jookseme taas ajaga võidu. Viivitades vähendame ettevõtete võimalusi ellu jääda ning tööd pakkuda. See on Eestile ohtlik.</p><p>Mida küll mõeldakse sõnaga «kliimakatastroof»? Kuue aasta pärast on planeet 1,5 kraadi võrra soojem, sajandi lõpuks kolm kraadi. See muudab poole planeedist inimeste jaoks elamiskõlbmatuks. Need on ÜRO selle aasta andmed. Need pole Greta Thunbergi jutupunktid.</p><p>Üks​ Financial Timesi aasta raamatuid on «Nomaadide sajand», kus teadusajakirjanik Gaia Vince kirjutab lähikümnenditel saabuvatest sadadest miljonitest kliimapõgenikest. Klimatoloogide sõnul on see esimesi saabuva katastroofiajastu märke. Meid ootab ees tänasest ettearvamatum maailm.</p><blockquote><strong><em>Energiahindade tõus pole rohepöörde, vaid Venemaa süü.</em></strong></blockquote><p>Kui me suuda end kokku võtta ja minna kaasa ühe suurima majandusliku ja ühiskondliku muutusega inimkonna ajaloos, rebivad teised ette. Kui lähitulevik oleks kasvõi 2010. aastate moodi, ei vähene pinged, vaid kasvavad. Äkki peame taas laenu võtma kaitsekulude tõstmiseks? Meie majandus, maksulaekumine, riigi senise võlakoormaga toimetulek ja kõik muu selline peab seisma kindlatel alustel. Selle tagab on tugev majandus ja eksport.</p><p>Bill Gates rõhutab raamatus «How To Avoid A Climate Disaster» korduvalt, et riigid peavad majanduses nullemissiooni saavutama ja saavad seda teha. Kas Gates pooldab plaanimajandust, kui ta räägib puhtast energiast, uutest tehnoloogiatest ja ärimudelitest? Ka Financial Times kirjutab oma juhtkirjades samast vajadusest ning ilmuvad uudised ettevõtetest, kes toovad rohepööret lähemale.</p><p>Me ei saavuta 1,5 kraadi eesmärki, kirjutas The Economist äsja kliimakriisi erinumbris: puhtast energiast ei piisa, peame hakkama kohanemisega kordades enam tegelema, ja nüüd kohe. Taas on juttu riikide jõulistest investeeringutest, mis julgustaksid erainvestoreid. Staarmajandusteadlane Mariana Mazzucato kirjutab riigist innovatsiooni tellijana: reis Kuule või GPS, puutetundlikud ekraanid ja USA kaitseministeeriumi internetile aluse panek. Isegi Tesla akutehnoloogia ja päiksepatareid on saanud riigitoetust.</p><p>Riigid peavad pakkuma selge plaani ning selle jõuliselt ning viivitamata ellu viima, ütlevad ärilehed, majandusteadlased ja ettevõtjad. See pole nähtav, vaid just nimelt turu nähtamatu, käsi ütlesid 3 500 majandusteadlast, sh 28 nobelisti aastal 2019, kutsudes üles kehtestama süsinikumaksu, et anda turule kiire ja efektiivne stiimul.</p><p>Hongkongis on kasutusel Ampd Energy loodud konteinerisuurused elektriakud, mis muudavad ehituse fossiilkütusevabaks. Oslo linn on edukalt katsetanud ja aastast 2030 nõuab igal ehitusplatsil nullemissiooni. Göteborgis toodetakse elektrireisilennukeid, Põhja-Rootsis toodetakse liginullemissiooniga terast. Eestis on fintechi idud Single.Earth ja Arbonics, mis teenivad tulu metsaomanikele, kui mets alles jäetakse või niidule puid istutakse.</p><p>Energiahindade tõus pole rohepöörde, vaid Venemaa süü. Puhas energia tagab ka varustuskindluse. Eestis salvestab energiat Energiasalv. <a href="https://formenergy.com/">Form Energy</a> on Ameerika roheakufirma, mille energiasalvestajad kasutavad hapnikku, soolavett ja rauda. Neid asju on vaja, neid saab toota ja müüa teistelegi. Nõudlus aina kasvab.</p><p>Ka ringmajandus on rohepööre: kasutame uuesti juba toodetud asju. Norrakate Sirken on <a href="https://www.theexplorer.no/solutions/sirken-turns-surplus-building-materials-into-valuable-commodity/">ettevõte</a>, mis kogub ehitustel ülejäänud materjale, tööriistu ja jääke ning müüb neid edasi. Ärimudel on tänu digitaalsele lahendusele skaleeritav. Riiklik tellija (Statsbygg) eraldas neile vajaliku vahelao keset Oslot. Ehitatud ruumis on riigi roll eriti oluline.</p><p>Holland, Prantsusmaa, Taani, Soome ja Rootsi nõuavad uusehitistel materjalide süsinikujälje arvutust ning on seadnud nendele ülempiiri. Olulisim sääst ehitatud ruumis tuleb planeerimisest: kuhu me hooneid ehitame ning kuidas vältida autosõltuvust. Taanis mõõdetakse planeeringute süsinikujälge.</p><p>TalTech avalikustas äsja uue planeeringute jalajälje mõõtmise<a href="https://ggia.ulno.net/"> tööriista</a>. Oxfordi ülikooli majandusteadlane Kate Raworth on loonud linnadele ringmajanduse mudeli, mille esimesi elluviijaid on Amsterdam, mis soovib 2030. aastaks poolitada linnas uute toormaterjalide kasutuse ning asendada neid võimalikult palju uuesti ringlusse minevate materjalidega.</p><p>Kui Eesti riik erinevalt teistest ei telli ega toeta rohepööret, ei muutu ka ettevõtted: vanaviisi on odavam. Veidi aega. Aastate pärast ei leita turgu ega investoreid, sest investeerimisfondide ning pankade portfellides ei soovita enam eilse päeva ettevõtteid näha.</p><blockquote><strong><em>Kui Eesti riik erinevalt teistest ei telli ega toeta rohepööret, ei muutu ka ettevõtted: vanaviisi on odavam.</em></strong></blockquote><p>Poliitikud ja ametnikud räägivad tihti, kuidas asjad pole «realistlikud». Huvitav sõnakasutus inimestelt, kel vähene või olematu erasektoris ja välismaal töötamise kogemus. Rootsis nõudsid <a href="https://www.aftonbladet.se/debatt/a/KzQgly/nog-nu-politiker-ta-klimatkrisen-pa-allvar">1944 teadlast</a> avalikult erakondadelt selgeid poliitikaid ja otsustavaid tegusid süsinikuheite vähendamiseks. <a href="https://www.aftonbladet.se/debatt/a/9zl9Jl/227-foretag-politiker-sluta-bromsa-klimatomstallningen">227 ettevõtet </a>nõudsid riigilt, et lõpetagu rohepöörde pidurdamine, tehku plaan ja kehtestagu karmimad trahvid, muidu ei saa uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid luua. Eestiski rõhutas üle <a href="https://rohetiiger.ee/rohetiiger-blogi/ettevotjate-avaldus-rohepoordeks-on-vaja-tahet-ja-uhiskondlikku-kokkulepet/">60 ettevõtte</a> rohepöördega edasi mineku tähtsust.</p><p>Eesti saab rohepöördega hakkama — kui riik tegutseb. Tänu digipöördele oleme maailmas hinnatud digiriik ja iduettevõtete maa. Rohepöörde juhtimine ja tehnoloogiad on Eestile samasugune võimalus saada suuremaks, kaitstumaks ja jõukamaks. Valitsuse rohepoliitika eksperdirühma raporti soovitused tuleb ellu viia: valitsuse tegevusplaan on avalikustamiseks valmis. Kes takistab avalikustamist?</p><p>Reforme on vaja, mitte (sihilikku) häma «keskkonnasõbralikkusest». Kellele teadus on usu-, mitte mõistmise küsimus, meenutagu Lennart Meri. 1992. aastal peetud kõnes ütles Meri, et okupatsiooniaja vabadus oli vabadus mitte mõelda. Kas me kasutame sovetlikku vabadust mitte mõelda tänasest päevast kaugemale? Või käitume nagu peremehed ja kasutame vabadust tegutseda, et elu Eestimaal toimiks ka aastate ja aastakümnete pärast?</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://arvamus.postimees.ee/7665088/partel-peeter-pere-rohepoore-ei-ole-punapoore"><em>https://arvamus.postimees.ee</em></a><em> on December 7, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=edee6fb02f25" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[PÄRTEL-PEETER PERE ⟩ Tagasi kooli ja tulevikku — ärme sunni lapsi õppima vene keelt]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-tagasi-kooli-ja-tulevikku-%C3%A4rme-sunni-lapsi-%C3%B5ppima-vene-keelt-7958b07c00f8?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/7958b07c00f8</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 02 Dec 2022 10:55:28 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:24:33.899Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<h3>PÄRTEL-PEETER PERE ⟩ Tagasi kooli ja tulevikku — ärme sunni lapsi õppima vene keelt</h3><p>Me sunnime lapsi õppima vene keelt, sest täiskasvanutel on nii parem. See on vale, kirjutab Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) vastukajas Postimehe tänasele <a href="https://arvamus.postimees.ee/#_ga=2.39224485.764823934.1669620532-576182472.1667199112">juhtkirjale</a>.</p><p><strong>Keeli tuleb õppida laste, mitte täiskasvanu huvidest lähtuvalt. Keele õppimine on tööturul konkurentsieelise saavutamine. Eesti koolides tuleb õpetada näiteks pythonit ja põhjamaade keeli. Aega selleks leiab heldelt — vene keele arvelt.</strong></p><p>Inimestel peab olema vabadus võõrkeeli ise valida selle järgi, mis riikide või valdkondadega soovitakse tulevik siduda. Emakeele õppimine vähemustele ei saa piirduda vene keelega. On ukrainlasi, baškiire, tatarlasi ja teisi, keda on venestatud ning kellele saab anda võimaluse oma kultuuri ja keelt õppida.</p><p>Eesti ei ole enam okupeeritud. Kas Saksamaal, Rootsis või Taanis õpitakse massiliselt araabia või türgi keelt? Lingua franca on inglise keel. Miks me jätkame Stockholmi sündroomi all kannatades vene keele laialdast õpetamist? Sest siin elab palju venelasi? Nad räägivad meiega ilusas eesti keeles tavaliselt.</p><p>Kes oskab vene keelt, saab seda Eestis rääkida. See on sama tõsi kui see on ebaoluline meie laste tulevikuks valmistamisel. Siinse vähemuse pärast ei pea keegi õppima vene keelt. See ei aita ei koolinoort, Eesti ühiskonda ega keda tahes eestimaalast. See taasloob meie segregeerunud ühiskonda edasi: eesti keelt pole ju vaja.</p><p>Kellegi õigusi ei võeta ära, kellegi kultuuri ei pisendata ega olemist tehta kuidagi ahtamaks, kui neilt oodatakse ja nõutakse riigikeele oskust. Eesti ja vene keele õpetamine ei tule üksteise arvelt. Ühe rääkimine tuleb teise arvelt. Seda näitavad meile okupatsiooniaastad ja viimased kolmkümmend aastat venekeelse paralleelmaailma võimaldamist.</p><h3>Tagasi kooli ja tagasi tulevikku</h3><p>Keelteoskus avardab akadeemilist ja professionaalset mänguvälja. Seetõttu tuleb Eesti koolides õpetada keeli, mis on tulevikus vajalikud. Soome keele saab suhu vaid kuudega; riik räägib vaid tühja juttu «hõimuvelledest». Rootsi keel on äärmiselt praktiline ka Eestis elades ning teeb ühtlasi mõistetavaks ka norra ja taani keele. Prantsuse ja saksa keelt peaks oskama mõlemat kui tahta Euroopas Eesti asja ajada.</p><p>Sisuliselt on vene keel kohustulik, ehkki meil on õigus tundidest vabastus saada. Mida kõike võiks vene keele tundides kulutatud ajaga asemel õppida? Me sunnime lapsi õppima vene keelt, sest täiskasvanutel on nii parem. See on vale. Lapse huvid olgu esikohal, ei miski muu.</p><p>Lapsed ei pea enda tuleviku arvelt aega kulutama keele õppeks, mis on võrreldamatult ebapraktilisem kui programmeerimis- või euroopa keeled. Kes tahab, õppigu — keegi ei keela. Vene keel ei jää kättesaamatuks kellelegi. Pole tõsiseltvõetav, et tulevikus seda ei osata või et siis kaitseväe (luure)võimekus väheneb.</p><p>Riik saab töötada keeleõppeplatvormidega ja saatkondadega. Eestis on maailmatasemel keeleõppetarkvara. On laste programmeerimiskursusi, mille kasutamist saab õpetaja toetada. Haridusministeeriumi roll saab olla kvaliteedi kontrollija ja soovitaja, milliseid kursuseid kasutada. Võimalusi on palju. Ärme keela paremat tulevikku oma lastele.</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://arvamus.postimees.ee/7661775/partel-peeter-pere-tagasi-kooli-ja-tulevikku-arme-sunni-lapsi-oppima-vene-keelt"><em>https://arvamus.postimees.ee</em></a><em> on December 2, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=7958b07c00f8" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[PÄRTEL-PEETER PERE ⟩ Talvekuudel tapetakse teedel iga kuu kolm inimest]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-talvekuudel-tapetakse-teedel-iga-kuu-kolm-inimest-7678c1da0a17?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/7678c1da0a17</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Tue, 22 Nov 2022 09:17:14 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:26:28.598Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Millal me mõistame, et me tapame autoliikluses inimesi, olgu tahes või tahtmata? Iga talv saab viga ja hukkub teedel kümmekond inimest, ka saabuvatel talvekuudel tapetakse teedel arvatavasti iga kuu kolm inimest. Need õnnetused hüüavad tulles. Kuidas?</p><h3>Ohvrid on lapsed</h3><p>Töötasin üle-eelmisel kümnendil politseis pressiesindajana. Mulle jäi mõistmatuks juba toona kui mitu korda võib öelda «valige õige sõidukiirus» ilma, et keegi seda teeks. Küll on alles lugu, võib ju tunduda. Liikluses on surma saanud ükskõik kui palju inimesi. Sellest kirjutatakse, loetakse hukkunuid. Ikka jätkatakse vanaviisi. See lugu võtab juba tõsisemaks. Tänavu novembris on autojuhid sõitnud lastele otsa vähemalt kolmel korral. Ühel korral enne kooli sõitis ülekäigurajal lapsele otsa bussijuht. Teisel juhul tappis autojuht Saaremaal tüdruku maanteel bussipeatuse juures. Tõsisemaks minna ei saagi.</p><p>Ometi läheb asi tõsiseks alles siis, kui saabub lumi ja autoliiklus on häiritud. Nüüd on probleem. Nüüd küsitakse kommentaare ning arutatakse ummikute pikkuse üle linnas või maal. Näidatakse näpuga riigi ja linnade poole, küsitakse kus on teehooldus. See ei ole inimelude säästmisel peamine küsimus, probleem on süsteemsem, nüansirikkam ja sellele on lahendused olemas.</p><p>Tallinna transpordiamet ja riigi transpordiamet on rajanud teed, mis ei ole ohutud. Nendel teedel on auto kiirus ja läbilaskevõime peamine, mitte inimeste ohutus teedel, roolis, sadulas või kahel jalal. Nende asutuste töö tulemusel sõidab üha rohkem inimesi autoga, mitte ühistranspordiga, rattaga ega käi jala.</p><p>Autostumine on avaliku sektori otsuste otsene tulemus, nagu on tõestanud esilekutsutud nõudluse seadus (ing k<em> induced demand</em>). Nii ongi autoliiklus tihedam, seetõttu ka närvilisem ja juhtub rohkem õnnetusi.</p><h3>Tallinnast</h3><p>Tallinnas on linna transpordiameti töö otsesel tulemusel autostumine kasvanud 5% aastas. Tänavu on neid juba 470 autot 1000 inimese kohta (mullu 450/1000). Kasvavates linnades nagu Helsingi ja Stockholm on neid iga aasta vähem, hetkel umbes 320/1000. Tuleme ohutuse juurde.</p><p>Miks on Ahtri tänava ülekäigud siiani ohutuks tegemata? Seal on kiirus 60 km/h, nähtavus piiratud, on kolm sõidurada kummaski suunas. 2019–2022 juhtus Ahtri tänaval vähemalt 44 liiklusõnnetust, jalakäijatele või tõuksil liikujatele sõideti otsa 8 õnnetuses ja neist 5 õnnetust leidsid aset ülekäiguradadel. Kõik need õnnetused on Ahtri tänava liikluskorralduse pärast. See on teadlikult vastuolus igasuguse ohutu liikumisruumi põhimõtetega, seda autode läbilaskvuse huvides.</p><p>Miks on eluohtlikul Liivalaia magistraalil vaja koolilastel seista «ohutussaarel» keset 60–70 km/h sõitvaid autosid? Miks ei keela linn koolide juures autoliiklust ja kõnniteedel parkimist? Südalinna kooli peauks (!) on Liivalaia poole suletud, «sest laste jaoks on liiga ohtlik, nad tormaksid otse sõiduteele” kõlab koolist. Koolil siseõu puuudb, see on autoparkla (südalinnas!), mida läbi selle käivad kõik kooli “tagumisest peauksest.»</p><p>Kõik see on autostumise tagajärg, mis on Andres Harjo juhitud Tallinna transpordiameti töö tulemus. Harjo on juhtinud seda asutust 16 aastat ning linnavõim lihtsalt ei julge teda välja vahetada kaasaegse visiooni ja pädevusega juhi vastu. Tegusid on vaja, mitte tühje sõnu.</p><h3>Maanteedest</h3><p>Ohutuse teel tingib kiirus, tee kujundus ja taristu kvaliteet. Kui meil pole võimalik kiiresti sõita nagu täna esimese lumega — kui teed on kitsad, käänulised, pollaritega ja kiirusepiirang on madal, on tee hulka ohutum. Ainult kiirusepiirangust ei piisa.</p><p>Lumisel nädalavahetusel sõitsime maal käies 70–80 km/h maanteel. Oli väga põhjamaine ja rahulik. Paraku sõidetakse nii kiiresti nagu vähegi lubatakse ja 10 km/h peale kauba. Vastus ohutuse tõstmiseks on süsteemses muudatuses — nüüd ja kohe.</p><p>Riigi eelarvestrateegia on mitmeaastane dokument, mis aitab pikalt ette planeerida finantse ja tegevusi. Seal on arengukavadele mõeldud, näiteks transpordisektori omale, ja RES peegeldab riigi strateegilisi eesmärke, näiteks rohepööret. Rohepööre tähendab süsinikuheite alandamist, igas vallas.</p><p>Transpordi arengukava nõuab liiklusohutust ja autostumise vähendamist, Eesti kliimaneutraalsus 2050.a süsinikuheite vähendamist ning (ja ehk) autostumise vähendamist. Pangem nüüd tähele: riigi eelarvestrateegiale vastava transpordiameti investeeringute kavas aastateks 2022–2025 on neli eelarverida null euroga. Liiklusohtlike kohtade lahendamine, intelligentsete transpordisüsteemide võrgustiku rajamine, säästlike liikumisviiside tõstmise ja müra vähendamine saavad neil aastail kõik null eurot.</p><p>Mille arvelt riigi transpordiamet kokku hoiab?</p><p>Riigi transpordiameti investeeringud on endiselt autostumist tõstvad ega sea prioriteediks inimeste ohutust ega rohepööret liikuvuses. See peab muutuma. Ohutuse tõstmine saab käia käsikäes rohepöördega. Valminud Eesti<a href="https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf"> Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035</a> seab transpordisektori 2035. aasta heiteks 38% vähem kui 2018.a. Alates 2014. aastast on transpordisektori kasvuhoonegaaside heide igal aastal järk-järgult suurenenud.</p><p>Lõputult uute teede, eriti neljarealiste teede rajamine tõstab autostumist, tõstab energiakulu ja heitmeid,, kuna kiiremini läbitav taristu toob rohkem inimesi autodesse ega pane meid teisi liikumisviise eelistama. See on ristivastupidine arengukava eesmärgile. Eestis on Euroopa üks suurimaid autostumise määrasid ja see on suur probleem rahvatervisele ning avalikule ja isiklikule rahakotile.</p><p>Mistahes investeeringud peavad olema teadmistepõhised. Teed olgu korras, kvaliteetsed, kuskil on kindlasti ka uusi teid vaja, aga kõik need otsused peavad lähtuma inimeste ohutusest, säästva liikuvuse eesmärkidest ja riiklikult kokku lepitud eesmärgist alandada liikuvuses süsinikuheidet. Näiteks peavad bussipeatused olema ka maanteedel turvalised ligi pääseda. Hetkel see nii pole: inimesed riskivad maanteel kõndides eluga — ja hukkuvad. Me ei pea sellega leppima.</p><h3>Lahendustest</h3><p>Pealinna transpordiamet ei tegutse isegi nullvisiooni nimel, ainuüksi selle pärast tuleb sinna uus juht leida. Riigi transpordiamet nii tagurlik pole, kuid maanteedel on vaja ja saab hukkunute arvu nulli saada.</p><p>Ärme võrdle tänast päeva okupatsioonijärgsete liiklussurmade numbritega ning siis ütle, kui hästi asjad on. Ei ole. Meid ei huvita enam isegi, kui me kellelgi otsa sõidame. Mis kunagi tehtud sai, on uute ohvrite ärahoidmise seisukohast tähtsusetu informatsioon.</p><p>Loeb see, mis me teeme täna, et hoida homme uusi ohvreid ära. Kes ütleb, et null hukkunut meie teedel pole “realistlik” — mida iganes see tähendab -, on osa probleemist ja mitte lahendusest. Helsingis ja Oslos ei hukkunud kedagi 2019. aastal liikluses. Elab seal teine inimliik või kehtivad teised füüsikaseadused?</p><p>Liiklusohutus saabub koos rohepöördega. See tähendab olemasolevate teede parandamist, lisaks sõiduteedele ka kõnniteede, rattateede ehitust (ja linnades mitte mingil juhul «kergliiklusteid»). See tähendab raha eraldamist teada olevate ohtlike kohtade ümber tegemiseks. See on vajalik, elupäästev, puuduv inimesekeskne lähenemine.</p><p>Autojuhtidele jääb vaid rahulikku teed soovida. Sel talvel on ainus kiire ja tõhus lahendus alandada sõidukiirust 10–30 km/h. Vabatahtlikult seda ei tehta, sellega tuleb meil inimestena leppida — ja transpordiametitel tuleb ise kiirust alandada nii linnades kui maal. Puudub alus arvata, et seda juhtuks. Kõik jätkub vanaviisi. Nagu loeme riigi transpordiameti investeeringute kavast, ei tehta jalakäijatele ohutuseks midagi ka tulevatel aastatel.</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://arvamus.postimees.ee/7653743/partel-peeter-pere-talvekuudel-tapetakse-teedel-iga-kuu-kolm-inimest"><em>https://arvamus.postimees.ee</em></a><em> on November 22, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=7678c1da0a17" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere: koolihoovidest ehk autoparklatest. “Kuidas linnas elada”]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-koolihoovidest-ehk-autoparklatest-kuidas-linnas-elada-d7ee3d0c7a6d?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/d7ee3d0c7a6d</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 11 Nov 2022 06:31:18 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:58:27.002Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/0*oPS8SuckeiMmGvTA" /></figure><p>Autostumise vähenemine saab ja peab algama koolidest. Mitte haridusest, vaid koolide hoovide ja tänavate autovabaks muutmisest.</p><p><a href="https://edasi.org/?s=%22Kuidas+linnas+elada%22"><em>“Kuidas linnas elada”</em></a><em> on rubriik, kus räägime linnade praktilisest rollist meie elu- ja töökeskkonna kujundamisel. Analüüsime, miks, kuidas ja mida tehakse, et linnad oleksid elujõulised ja konkurentsivõimelised. Rubriiki kureerib Pärtel-Peeter Pere, põhjamaise konsultatsiooniettevõtte Miltton Groupi linnaasjade vanemnõunik.</em></p><p>Eesti haridus on üks maailma parimaid (andmed: PISA). See mõõdetud teadmine rahustab lapsevanemate südameid ning rõõmustab paljusid teisi. Miks siis on täiskasvanute suhtumine lastesse ja noortesse kõike muud kui maailma tasemel? Miks oleme võtnud õpilastelt ära koolihoovid ja võimaluse ise liikuda?</p><p>Klassikaline muutuste juhtimise paradoks seisab selles, kuidas inimesed muutust tajuvad. Küsige, kes tahab muutust — ja saalis on kätemeri. Kes tahab ise muutuda? Mõni üksik käsi. Kes tahab muutust juhtida — saal on tühi. Kui räägitakse rohepöördest — ehk sellest, kuidas me vähendame süsinikuheidet igas majandussektoris ja eluvallas –, jäädakse tihti nõutuks. Mida, kuidas teha? Isegi teadmine, miks ja kuidas teha, teeb nõutuks ja justkui halvab inimesi. Nagu vette viidud janune hobune, kes ikka ei joo.</p><p>Linnades ja liikuvuses on olemasolevate tehnoloogiatega võimalik vähendada 2020. aasta süsinikuheite kogust 50 protsenti aastaks 2030 (The Exponential Roadmap Initiative, 2020). Kaasaegselt korraldatud madalsüsinikliikuvus ainuüksi suudab linnade kasvuhoonegaase vähendada veerandi võrra (ÜRO). Me teame, mis tuleb teha: rohkem jala, rattaga, ühistranspordiga, autojagamise liikumist on vaja ning palju-palju vähem eraautosid. Ning seda selles järjekorras. Meie, täiskasvanud, teame seda. Lapsed samuti.</p><p>Käte laiutamine on levinud viis asju tegemata jätta. Kui poliitik räägib mingist probleemist, ütleme autostumise vähendamisest või tõukerataste küsimusest kõnniteedel, tuleb juttu pikalt-laialt, noh, kõigist ettekäänetest. Kõigile tuleb meeldida (vähemasti nii mõtlevad eelmise põlvkonna poliitikud). Selline “jah, aga” lõpeb tavaliselt nii: vaja on kasvatust, haridust ja aega. See on tõsi: haridus ja uus põlvkond võib muuta asju paremaks. See teadmine on aga täiesti kasutu. Teisisõnu on teile öeldud, et järgmised 25 aastat ei tehta mitte midagi. Me ootame järgmise põlvkonna pealekasvu. See on väär. Muutuste juhtimise lükkamine hariduse ja noore põlvkonna sülle on käte laiutamine.</p><p>Olgu pealegi. Oletagem arutluse huvides, et noored on altimad muutuma kui täiskasvanud. Miks ei anta noortele võimalust olla ühiskondliku liikuvusmuutuse teenäitajad? Miks ei anna täiskasvanud noortele võimalust olla need jalakäijad, ratta-, bussi- ja rongisõitjad? Selge see, et noored käivad ju ise koolis. Nii linnas kui maal. Keda viiakse autoga, sest nii on normaalne; ja kes käib ise, sest nii on normaalne. Mõlemad viisid kooli minna on tavalised. Vast pole ikka nii hull, kõiki ju ei viida autoga treppi.</p><p>Miks siis on aga autod võtnud üle koolihoovid? Miks pargivad ja kihutavad autod tänavatel, kus asuvad koolid? Miks on koolihoovides ja nende ümber jagatud tänavaruum nii, nagu kõik käiks autoga kooli? Miks domineerib kõige ohtlikum ja kiirem liikumisvahend inimeste ohutuse arvelt — laste ohutuse arvelt? Miks ei tee Eesti linnad, näiteks Tallinn, selleks mitte midagi, et koolide ümbrused oleksid (võimalikult) autovabad?</p><p>Teha saaks palju — ilma et täiskasvanud peaksid enda käitumist muutma. Alles hiljuti on Eestis tehtud uuringud näidanud, et meie noored liigutavad end vähe ning rasvuvad. Tervise Arengu Instituudi ja WHO andmeil on Eestis Euroopas kolmandaks<a href="https://www.err.ee/1028172/eestis-levib-ulekaalulisuse-epideemia"> enim ülekaalulisi</a> täiskasvanuid. <strong>Jarek Mäestu</strong>, Tartu Ülikooli spordibioloogia kaasprofessor, <a href="https://novaator.err.ee/1608107350/eesti-laste-ulekaaluga-aitab-voidelda-viie-lihtsa-pohimotte-jargimine">rääkis mullu</a> laste terviseuuringute tulemusi tutvustades, et “kui iga inimene lisaks oma igapäevasele aktiivsusele 15 minutit, aitaks see kogu maailmas säästa umbes 100 000 inimelu aastas”. Uuring tõi välja, et iga viies 1. klassi mineja on juba ülekaaluline. Igapäevase liikumise vajaduse “üheks oluliseks väljundiks on hoovisport”, kõlab uuringust. Tervise Arengu Instituut uuris 2018. aastal, et vaid 16 protsenti noortest vanuses 11–15 liigutab end päevas piisavalt. On teaduslikult tõestatud <a href="https://novaator.err.ee/1608209101/liikuvad-lapsed-on-vaimselt-voimekamad">tõsiasi</a>, et igapäevane mõõdukas liikumine — ka aktiivsem väljas mängimine — parandab laste vaimseid võimeid.</p><p>Küll lapsed juba tegevust leiavad, kui neile on antud selleks ruum ja aeg: löövad palli, lobisevad, liigutavad, sõidavad tõuksiga, hüppavad lombis, räägivad juttu. Olesklevad. Saavad sõpru. On niisama.</p><p>Lapsed mõtlevad ikka midagi välja, sest nad suudavad õues olla iga ilmaga — erinevalt täismeestest, see arvukaim autosõitjate grupp, kelle arust saab väljas olla ainult suvel, nädalavahetusel, maal või kõike seda korraga. Nende poolt ja nende järgi on loodud mitte ainult meie linnad, aga nüüd ka koolihoovid. Kui koolijuht, kes muidu räägib lastest ja tulevikust, hoolivusest ja tarkusest, sõidab iga hommik koolihoovis oma auto treppi, siis on tema jutt noorte tähtsusest õõnes mis õõnes.</p><p>Samal ajal võiksid täiskasvanud visata jalad seinale ja lasta noortel muutust vedada. Pole palju ideaalsemaid tingimusi autostumise vähendamiseks kui koolihoov ja -tänav. Võtame veel ideaalsema keskkonna: vanalinna Tallinnas. Miks on pealinna vanalinnas Vene tänaval kihutamas autod? Miks on mitte_tallinna näiteid kasutades Juudi kooli hoov mitte hoov, vaid autoparkla? Mis on Hariduse tänavale Prantsuse lütseumi ette autodel parkimiseks asja? Miks pole see hooviala? Tallinna Keskraamatukogu ja Inglise kolledži vahel pole kõnniteedki — on parkla ja parkla eestuba ehk kõnnitee, mis on parkla. Miks pole seal pollareid? Miks pole kõnniteed kaitstud autode eest? Või Kaarli kool, mis asub Kaarli ja Toompuiestee nurgal paikneva kvartali sees hoovis peidus. Ikka lubab linn autodel sõita sisse ja parkida mitte üksnes erahoovis, vaid ka tänaval: sel Vabamu ja Kaarli hambapolikliiniku vahelisel jupil, mis on tehniliselt ja seaduslikult linnamaa ehk kõnnitee. See on kooli ja lasteaia ees. Ning need ei ole üksikud näited.</p><p>On lahendusi. Ja on ebalahendusi. Näiteks hooviala märk on ebalahendus. Liiklusmärgid ei tee midagi: kas olete märganud, et hoovides sõidetakse jalakäija kiirusel? Või et linnas või maanteel järgitakse kiiruspiirangu märke? Tee ning ruumi kujundus määrab kiiruse mistahes liiklejale — see on ammu teada. Seetõttu tehakse ringteid, näiteks Tondi kasarmute ees pikal sirgel tänaval. Hoovialal kui sellisel on jalakäija endiselt sekundaarne. Rattaga sõitev laps on sekundaarne. Sest olgem “realistlikud” — mida iganes see sõna tähendab –, inimestel on ju kiire. Kaubik pidi ju tulema “ainult korraks” kaupa tooma. Tööle on vaja jõuda. Kohtumisele on vaja ära sõita. Kes see sõidab siin hoovis 5 km/h, näete ju, kui vähe lapsi on. Ärge olge tülikas.</p><p>Kas teate, et kui hoovis liigub täiskasvanu või laps jalgrattaga ning talle sõidab auto otsa, on tõenäoliselt süüdi rattur või laps? Äkki ta ei olnud piisavalt tähelepanelik või veendunud “manöövri” ohutuses? Politsei (või edasikaebamisel kohus) vaatleb sellist olukorda sõiduki juhtimise vaatevinklist. Auto juhtimist käsitlevad paragrahvid, millega saaks hoovis juhtunut analüüsida. Ehk kui inimene sõidab rattaga hoovis nagu oleks loomulik — muretult, omi mõtteid mõeldes või sõbraga rääkides –, ei liigu ta ei täisnurkade all ega järgi liiklusreegleid. Miks peakski — ta sõidab hoovis!</p><p>Nojah. Teate, seltsimees. Me oleme kuulnud seda juttu. Me mõistame teie muret. Aga vaadake. Nagu kinnitab pilguheit mistahes kooli hoovi, selle vahetusse ümbrusse või konsultatsioon korrakaitsjatega — see on parkla. Ehk sõidutee. Ärge tehke rumalusi. Olge hoovis manöövrite sooritamisel tähelepanelik.</p><h3>Mis on lahendus?</h3><p>Linn saab luua koostöös liikuvusekspertidega sellise asja, mida kutsutakse liikuvuseelarveks, mis toetab rahaliselt seni treppi sõitvaid koolijuhte ja õpetajaid ühistransporti valima. Kes tuleb kaugelt ega saa muud moodi, neile peab linn tagama tasuta parkimiskaardi KOV tänavatel (nagu elanikele). Teate küll, see kaart, mis on olemas igal (pseudo)invaliidil, linnaasutuste juhtidel või linnavolikogu liikmetel (mina näiteks loobusin sellest linnavolikogu liikmena).</p><p>Vene tänav tuleb sulgeda autoliiklusele; kooliõpilased <em>saavad </em>kenasti kõndida paarsada meetrit vanalinna piirilt. Sealsed hotellid ja asutused saavad katsetada autovabu kulleriteenuseid. Kui see on liiast (tegemist on ikkagi täiskasvanutega, kes ei saa muutuda, vaid peavad ootama noorte järele), siis võib reguleerida kaubikute ja teiste juurdepääsu konkreetsetel kellaaegadel. See pole kommunism — see on laste huvide esileseadmine tegudes.</p><p>Kui saab mujal, saab ka meil. Norras on käimas programm Hjertesoner (ingl k <em>heart zones</em>) ehk südametsoonid, kus autoga ei sõideta. Kuna ka norrakad armastavad oma lapsi, suudavad nad teha seda, mida loosungites deklareerivad: olge lahked, koolide ümber on autovabad alad. Suurbritannias Birminghamis on kümneid koolitänavaid, kus autoga ei saa sõita siis, kui kool algab ja lõpeb. <a href="https://www.paris.fr/pages/57-nouvelles-rues-aux-ecoles-dans-paris-8197#arrondissement-6-vlx72">Pariis</a> annab 168 koolitänaval ruumi tagasi lastele ja keelab autod. Kokku on maailmas<a href="https://www.childhealthinitiative.org/media/792262/school-streets-globally.pdf"> 1200</a> niisugust tänavat. Näited jagub rohkem kui artikliruumi.</p><p>Koolihoovid ja koolide vahetu ümbrus peavad olema autovabad. Kus on autod, ei ole lastel ohutu ja tervislik aega veeta. Kus tuleb autod parkida ja peatada? Kus i g a n e s mujal, mitte koolihoovis, kõnniteedel ega rattateedel. Ükskõik kui hästi on sõnastatud kooli põhimõte panna lapse huvid kõige keskmesse — need on täiesti tühjad sõnad, kui koolide ümbrus pole ohutu ja kvaliteetne ruum lastele. Millal te viimati hommikul kooli minnes nägite kell 8:12 autosid sõitmas 5 km/h?</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://edasi.org/160988/partel-peeter-pere-koolihoovidest-ehk-autoparklatest-kuidas-linnas-elada/"><em>https://edasi.org</em></a><em> on November 11, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=d7ee3d0c7a6d" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere: kuidas vähendada vastasseisu tänavatel?]]></title>
            <link>https://medium.com/@Paertel/p%C3%A4rtel-peeter-pere-kuidas-v%C3%A4hendada-vastasseisu-t%C3%A4navatel-ff87b378a9fc?source=rss-543bd4363329------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/ff87b378a9fc</guid>
            <category><![CDATA[eesti]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Pärtel-Peeter Pere]]></dc:creator>
            <pubDate>Thu, 13 Oct 2022 09:57:30 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2023-01-01T14:34:52.117Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/672/0*HQdVMx1A79eZniSl.jpg" /></figure><p>Käib sõda. Ajad on pingelised. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem on öelnud, et “kõige suurem oht Eestile on omavaheline kraaklemine”. Mida saaks me konkreetselt teha, et meie igapäevaelus oleks vähem vastasseisu?</p><p>Igaüks võib ise mõõta temperatuuri ruumis, kui juttu tuleb kas tõukeratastest või autostumisest. Mis toimub Tallinna tänavatel, see ärritab inimesi. Suured teetööd ootavad oma aega eri põhjustel. Õnneks on võimalik juba praegu teha midagi, mis võiks rahustada inimesi, kes sõidavad kas auto, rattaga või käivad jala.</p><p>Tallinna linnavolikogu liige Mart Kallas (EKRE) esines 22. septembril volikogus äärmiselt hea küsimuse ja ettepanekuga:</p><blockquote>“Mul on ettepanek Tanel Kiigele, kes on hiljuti oma rolli asunud. Käisin hiljuti Rootsis, sellises linnas nagu Uppsala ja seal oli põhimõtteliselt selline tänav, kus kõik mahtusid ilusti ära, nii jalgrattad, autod kui ka tõuksid. Ja milles see erinevus seisnes Tallinnast, et nad kõik pidasid üksteisest lugu, kõik suhtusid üksteisesse aupaklikult ja otsiti silmakontakti, kiirused olid väiksed. Silm puhkas siukse liikluskorralduse ees. Kuidas me saaksime Tallinnas näiteks teie abil sellise vastasseisu, mis on praegu täielikult tekkinud — tõuksijuhid vihkavad täielikult autotransporti, autojuhid vihkavad lihtsalt silmad mustaks tõuksijuhte — kuidas me selle vastasseisu saaksime lahendatud?” — Mart Kallas, EKRE</blockquote><p>Ma soovin Kallast tunnustada väga konstruktiivse küsimusepüstituse eest. Tema reisikirjeldus ja küsimus sarnanevad sellega, mida on arhitektid, linnaplaneerijad, liikuvuseksperdid ja oma kodulinna väärtustavad elanikud aastakümneid saavutada soovinud. Liigume me linnas kuidas tahes: kellel võiks olla midagi tänava vastu, kus korraga on võimalik sõita autoga, rattaga, kõndida ning isegi poode-ärisid pidada?</p><p><strong>Madalal rippuvad viljad ja kiired lahendused linnavalitsuse laual</strong></p><p>Vastus, kuidas vastasseisu lõpetada, peitub linnavolikogu liikme küsimuses: kiirused sõiduautodele peavad olema madalad. See ei ole autojuhtide elu keerulisemaks tegemine, see on aeglasemalt sõitmine.</p><p>Kui kiirus on 20–30 km/h, on võimalik süsteemset muutust esile kutsuda: jalgratastega saab sõita sõiduteel, mitte enam kõnniteel. Kui ühel tänaval puudub laius rajada eraldatud ohutut rattateed, tuleb värvida sõiduteele rattarada. Kui meil on ühesuunaline tänav autoliiklusele, saab panna mõlemas suunas ratastega liikumise lubamiseks liiklusmärgid ja autodele vastassuunas joonida rattaraja sõiduteele.</p><p>Tõsiasi on see, et väga paljudes kohtades juba sõidavad rattad mõlemas suunas. Häda on siis, kui ratturid ei tea, millisel pool tänavat sõita tuleb või sõidavad koguni kõnniteel. Kõige alus on EKRE linnavolikogu liikme mainitud madal kiirus. See tähendab 5–30 km/h.</p><p>Kas teadsite, et kui auto sõidab inimesel otsa kiirusel 30 km/h, on see nagu teiselt korruselt alla kukkumine. 50 km/h on neljandalt. Kiiruste vahe on vaevalt kahekordne, surmasaamise tõenäosuste erinevus 50 <em>vs</em> 30 km/h vahel on kolm-neli korda (allikad: ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon).</p><p>Mart Kallase nähtud tänavaelu Uppsalas on ehk midagi sellist nagu oli Eestis Wabariigi ajal. Selle tänavaelu saame taas luua suuresti nende väikeste muudatustega ja kõik saavad linnas sõbralikult elada.</p><p><strong>Inimese liikumisviisi otsuse langetab ta ise</strong></p><p>Linnas elavad inimesed. Pole kellegi asi öelda, kuidas nad liikuma peavad. Inimese liikumisviisi otsuse langetab ta ise, selle tingib aga ehitatud ruum. Inimene liigub sellega, mis on efektiivne, ohutu ja mugav. Kui meil pole tingimusi rattateedeks ja jalutamiseks, jäävadki kõik autodesse. See ei ole hea ka autojuhtidele, sest me kõik ei mahu lihtsalt oma autodega linna ära.</p><p>Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles 6. oktoobril linnavolikogus, et meil ei jätku “matemaatiliselt võttes” ruumi kõikide eraautode jaoks ning praegune kasv ei saa jätkuda.</p><p>Linnapeaga saab ainult nõus olla. Erasõidukite arv peab vähenema, see on linna liikuvuskavaski sees: aastaks 2030 saab Tallinnas olema 350 autot 1000 elaniku kohta, praeguse 470 asemel. (Muuseas, alles eelmisel aastal oli see suhe 450/1000.)</p><p>“Meil on vaja leida lahendusi, et saaksime jagada meie ühist eluruumi. Vajadus uuendusteks on kahtlemata olemas.”</p><p>Ruum linnas ei ole lõputu. Eriti kehtib see südalinnas ja mistahes ruumis, kus inimesed juba elavad. Tallinn kasvab ja autostumine suureneb. Ruum püsib meil sama, kasutajate hulk ja liikumistihedus kasvavad. Meil on vaja leida lahendusi, et saaksime jagada meie ühist eluruumi. Vajadus uuendusteks on kahtlemata olemas.</p><p><strong>Mis on takistus? Või kes?</strong></p><p>Kogu Tallinna arengu takistus on Tallinna transpordiamet ja selle 16 aastat ametis olnud juht Andres Harjo, kelle töö tulemus on linna jätkuv autostumine. Võtame näiteks rattateed. Harjo näitas 10. oktoobril Tallinna linnavolikogus ümmarguse jutu ajamise meistriklassi. Ta rääkis, kuidas kõik rattateede mõlemas suunas lubamise jutt on mõistetav ja suund on ju linnavalitsusel õige niikuinii ning “me jätkame seda tööd”.</p><p>Aga. Küll on vaja arvestada ühistranspordisõidukite juhtide “negatiivse tagasisidega”, rääkida inimestele “kodusest kasvatusest” ja sellest, kuidas me näeme erinevate “kasvatuste vilju” ratturite peal; kuidas “järgmisel aastal” minnakse mõlemas suunas rattasõidu lubamisega edasi, näiteks “hajaasustusega piirkondades” nagu Nõmme.</p><p>Suusõnaline lubadus teha kümmekond tänavat järgmiseks aastaks, selle uskumine on naiivne. Kui ka tehakse kümme, mis kasu on sellest rattastrateegia arvudes paika pandud eesmärkide viimisel? See on klassikaline Tallinn: annab lusikaga, võtab kulbiga.</p><p>Nii see asutus linna arengustrateegiatele vastu töötabki. Rattateedest kaugemale vaadates näeme, et transpordiametil puudub igasugune tegevuskava “Tallinn 2035” elluviimiseks. Nad ei mõõda rattaliiklust, nende digitaalne liiklusmudel mõõdab ainult sõiduautode liiklusvooge. Transpordiametis puudub pädev juht, mistõttu puuduvad plaanid, puuduvad süsteemid ja puudub andmepõhine ühistransport.</p><p><strong>Lahendus</strong></p><p>Ruumi ei ole kõikide autode jaoks, nagu ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Las siis need, kes ei taha autoga sõita, liiguvad jalgsi, ratta või ühistranspordiga. See juhtub ainult siis, kui meil on taristu, täpselt on nagu igas linnas, kus on mõõdetud rattaliikluse kasvu, selgelt tõestatud.</p><p>Värv pole taristu. Madalad kiirused ja rattarajad mõlemas suunas ühesuunalistel tänavatel on aga hea algus. Võiks isegi öelda, et ajutine kompromiss.</p><p>30 km/h peab olema linnatänavatel vaikimisi norm, muu on erand. Mõlemas suunas ühesuunalistel teedel rattateedel peab olema norm, muu on erand. Kõnniteedel tuleb lisaks ratastega sõitmisele ka igasugune autode parkimine ja peatumine keelata, pollaritega kui vaja. Kullerite autodele peab looma oma “5 minuti” parkimiskohad, kuhu tarvis. Koolide ümbruses tuleb keelata eraautode sõitmine, näiteks saab olla Vanalinna Hariduskolleegium, mis asub kesk Vanalinna.</p><p>Mitte ükski kirjeldatud võtetest ei eelda asfaldipanekut ega kuude ja aastate pikkust menetlust. Liiklusmärgid, jooned sõiduteele, sellest alustuseks piisab. Kui ükski erakond pole inimkesksemate tänavate vastu, siis miks lastakse transpordiametil pealinna autostumise kasvatamist jätkata?</p><p>Kõik kirjeldatu on Tanel Kiige teha ja Kõlvarti heaks kiita. Kiigele allub igat linnaplaneerimis- ja liikuvusuuendust torpedeeriv transpordiamet. Kiik saab leida transpordiametile uue juhi, kes mõistab valdkonda, oskab juhtida ning viia ellu linna strateegiaid. Või liputab saba koera?</p><p>Toimetaja: Kaupo Meiel</p><p><em>Originally published at </em><a href="https://www.err.ee/1608749251/partel-peeter-pere-kuidas-vahendada-vastasseisu-tanavatel"><em>https://www.err.ee</em></a><em> on October 13, 2022.</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=ff87b378a9fc" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
    </channel>
</rss>