<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" version="2.0" xmlns:cc="http://cyber.law.harvard.edu/rss/creativeCommonsRssModule.html">
    <channel>
        <title><![CDATA[Stories by Krister Viirsaar on Medium]]></title>
        <description><![CDATA[Stories by Krister Viirsaar on Medium]]></description>
        <link>https://medium.com/@kristerviirsaar?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
        <image>
            <url>https://cdn-images-1.medium.com/fit/c/150/150/1*DmTY6k8ecrdaWMXy820TKw.jpeg</url>
            <title>Stories by Krister Viirsaar on Medium</title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
        </image>
        <generator>Medium</generator>
        <lastBuildDate>Thu, 19 Nov 2026 07:40:15 GMT</lastBuildDate>
        <atom:link href="https://medium.com/@kristerviirsaar/feed" rel="self" type="application/rss+xml"/>
        <webMaster><![CDATA[yourfriends@medium.com]]></webMaster>
        <atom:link href="http://medium.superfeedr.com/" rel="hub"/>
        <item>
            <title><![CDATA[Informatiivne diversioon — kokkuvõte]]></title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar/informatiivne-diversioon-kokkuv%C3%B5te-7b423166c963?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/7b423166c963</guid>
            <dc:creator><![CDATA[Krister Viirsaar]]></dc:creator>
            <pubDate>Sun, 04 Sep 2016 11:26:25 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2016-09-04T12:19:12.292Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Leidsin artikli, mis on selle aasta parimate leidude hulgas. Kuna see on meeletult pikk ja keeruline, siis copy-pasten siia kokku lühikokkuvõtte. Endale mäletamiseks ja laiskadele lugemiseks.</p><p>Järgnev tekst on pärit <a href="http://www.eesti.ca/informatiivne-diversioon-ja-eesti-omariiklus/article47944">Estonian World Review</a> lehelt.</p><p>Informatiivseks diversiooniks võib nimetada üksikisikute või gruppide aktiivse sõjalise eesmärgiga tegevust vaenlase või veel okupeerimata alade tagalas. Informatiivne diversioon viitab otseselt sellele et sõjalised eesmärgid saavutatakse informatiivsete meetoditega.</p><p><strong>Informatiivse diversiooni akti esmaseks tunnuseks on topeltstandardite olemasolu</strong> ja topeltstandardite leviku tagamine, mida õigustatakse sellega, et see mis on lubatud jupiterile pole lubatud härjale. <strong>Ehk siis käitumisreeglid omadele poistele ja võõrastele.</strong></p><p><strong>Topeltstandardid viivad vastupanuvõime ja vastutusvõime puudumiseni. Vastutusvõime puudumine viib sõnade ja tegude vastuoluni. </strong>Tulemusena jõutakse tegude ühiskonnast sõnade ühiskonnani, kus teod puuduvad.</p><p>Mis aga juhtub inimese või ühiskonnaga kui ta sellise psühholoogilise diversiooni ohvriks langeb? <strong>Tulemusena luuakse ühiskonnas kujutluspilt, et enda sõnade eest ei peagi vastutama.</strong> Pikapeale piirdub indiviidi teovõime vaid sellega, et ta suudab näpuga näidata vaid sellele, mis valesti kuid ei suuda välja tuua, kuidas asjad võiksid olla ja kontrollida, et asjad saaksid nii olema nagu peab. Veelgi parem kui informatiivse diversiooniga jõutakse nii kaugele, et tavakodanikul ei tule pähegi seda nõuda.</p><p><strong>Informatiivse diversiooni tunnuseks on see, et ühiskonnas või grupis kaob inimeste organiseerumis- ja teovõime.</strong> Puudub võime organiseerida või hallata ressursse, et algselt määratud tulemusi saavutada. Meie riigi puhul oli selleks algseks ja ühiskonda ühendavaks ideeks isemajandava, rahva ehk avalikkuse huvides toimiva ning rahva õigusi tagava riigi loomine. Informatiivse diversiooni eesmärgiks on aga olukorra saavutamine, kus rahval ununeksid eesmärgid, milleks see riik üldse loodud sai ja ta ei oleks võimeline neid algselt paika pandud eesmärke isegi nõudma. <strong>Domineerivaks saab lühiajaline perspektiiv, mis ei võimaldaks pikema perspektiivi loomist. </strong>Selle kaudu on seletatav ka olukord kus meie palkade vahe on euroopa liiduga 4 korda kuid meie kaubad on meie suure kodumaa turgudel ikka konkurentsivõimetud. Kõige selle saavutamismeetodites jõuame aga jälle informatiivse diversioonini ja topleltstandarditeni. Kuni selleni välja et talvisel pööripäeval olema hakanud juudikuninga sünnipäeva pidama. Selle religiooni kergendatud vorm on tarbimisühishulluse propaganda ehk tarbimisühiskonna loomine et soodustada liigakasuvõtmisel baseeruva ühiskonnamudeli levikut.</p><p><strong>Informatiivse diversiooni tingimustes muutub oluliseks see, et inimesed räägiksid asjadest nende sõnadega, mida tahetakse kuulda. Selle järgi saame teada, et ta on oma inimene.</strong> Peale informatiivse diversiooni akti toimepanekut suudab inimene olukorda hinnata valdavalt vaid informatiivse diversiooni raames edastatud informatsiooni alusel. <strong>Oluline on siinkohal luua kontrollsüsteem, kus erinevad süsteemi elemendid kontrolliksid vastastikku teineteise vigu ja parandaksid neid informatiivse diversiooni käigus etteantud informatsiooni raames.</strong> Selle toetuseks luuakse vastav ringkontrolli süsteem. Seega pole oluline mida räägitakse ja kas lubatut ka ellu viiakse oluline on see kes räägib ja kes teda tsiteerivad. Seda massikontrolli süsteemi on kasutatud vana rooma ajast saadik. Sealt edasi on neid massimanipulatsiooni meetodeid rakendanud nii natsi saksamaal, Nõukogude liidus, Jevroopaliidus, USA-s kui ka Hiinas.</p><p>Kui inimene langeb informatiivse diversiooni poolt loodud äratundmise maatriksisse, siis selle kaudu saadakse aru, et tegemist on sõbraga, kaastöötaja või võitluskaaslasega ja teda saab usaldada. Indiviidi usaldus formeeritakse nende sõnade baasilt, mida ta soovib kuulda ja selle alusel tehakse otsus, et ta on oma inimene. Tulemusena soovib indiviid kuulata vaid neid sõnu, mis informatiivse diversiooni akti kaudu on talle ette antud.</p><p><strong>Informatiivse diversiooni akti tulemuseks on kriitilise mõtlemisvõime langus kogu ühiskonnas. </strong>See kehtib nii indiviidi või inimeste grupi kohta, kelle vastu on informatiivse diversiooni akt toime pandud. <strong>Selle teostamiseks edastatakse teile informatiivse diversiooni akti algfaasis tõepärast informatsiooni ja luuakse usaldussuhe. Seejärel hakatakse seda informatsiooni vastavalt vastuvõtulävendi kasvamisele segama poolreligioossete fantaasiatekstidega.</strong> Nii on võimule aidatud nii natsism, stalinism kui liberalism jne.</p><p>Veelgi enam informatiivse diversiooni tulemusena muudetakse põlisrahvastele omast väärtuste ja normi struktuuri, müütide ja tabude struktuuri ja kultuuriliste aadete struktuuri. <strong>Meie kultuurilise eksistentsi mõiste on taandatud koorilaulu ja rahvatantsu tasemele.</strong> See et meie niinimetaud kultuuriinimesed nendest probleemidest ei räägi, ega suuda laiemates kultuuri kategooriates mõelda on jällegi informatiivse diversiooni tunnus.</p><p><strong>Nii on meil hindama hakatud </strong>— egoismi, <strong>individualismi</strong>, varjatud orjapidaja mentaliteeti, ebanormaalseid peresuhteid jne. Näitena formeerib meie praegune informatiivne süsteem vähese orjapidajamentaliteediga põlisrahvast suurepärase orjapidaja. Kes väänaks enda rahvast probleemideta ja ilma igasuguse süümepiinata välja viimase elujõu, et näidata omakorda enda ülemusele ehk kõrgema astme orjapidajatele, et ollakse majanduslikult efektiivne. Majanduslik efektiivsus on aga ainus, millega ori ühiskonnas toimivaid protsesse mõõta suudab. Praktikas tähendab see minimaalselt teenust maksimaalse hinna eest. Seega peab ori kinni maksma läbi maksusüsteemi teed mida mööda orjapidaja juurde tööle sõita, ta peab ostma endale auto, et orjapidajani jõuda, orja väärtust mõõdetakse selle järgi kui kaugel ta orjapidaja juures suudab tööl käia.</p><p><strong>Informatiivse diversiooni läbiviimisel jõutakse nii kaugele, et kohalikku initsiatiivi hakatakse naeruvääristama. </strong>Informatiivse diversiooniga nakatatud süsteemi eesmärgiks muutub võimalikult lühikese ajaga muuta tõeseks ja ainuvõimalikuks lahenduseks see, mida informatiivse diversiooni läbiviijal lahendustena välja käia on. Kuna enda rahval lahenduste pakkumisel osalemisele asja ei ole, jääb kohalike rolliks vaid õigustada okupandi tegevusi.</p><p>Informatiivse diversiooni eesmärgiks on revolutsiooni eksport okupeeritavatele aladele, see toob omakorda kaasa foobiate ja hirmuühiskonna leviku.</p><p>On selge, et selliselt läbiviidud informatiivse diversiooni situatsioonis ei saa te mitte kedagi usaldada ja see taandab toimivate kokkulepete tasand vaid perekondlike klannide tasemel. <strong>See on ka põhjus, miks meil puudub omariiklusel baseeruv kodumaa tunnetus.</strong> <strong>Me saame rääkida vaid eraomandist kuid mitte ühisomandist, mille nimi on kodumaa.</strong> Riiklus saab aga alguse ühisomandil baseeruva ühiskonnasuhte tekkest, mille alusel luuakse võimekus luua ühiskonna huvides toimivaid kollektiive. Kollektiivsusest algab kodumaa tunnetus. See on tunne sellest, et meil on kõigil võimalus selle riigi ülesehitamisest osa võtta ja võrdsed võimalused osa saada selle ülesehitatud riigi hüvest. <strong>Kui riik käsitleb inimest kui maksumaksjat, siis see on orjandusliku süsteemi tunnus ja rahval puudub suhe enda riigiga ning seal hulgas ka omandisuhe.</strong> Seda et rahval puudub suhe enda riigiga tunneme ära selle järgi, et riigil puudub vajadus ja hiljem ka võimekus enda rahva tarbimisvajaduste rahuldamiseks, mis peaks loodama ühiskondlike protsesside tagajärjel, mis on omakorda omariikluse tunnus.</p><p>Piltlikult öeldes viib informatiivne diversioon selleni, et meie ühiskondliku sooritusvõime ja suhestuskorralduse laeks on perekondlike sõprusklannide moodustamine võimu saavutamise eesmärgil. See ei too aga endaga kaasa omariikluse teket ja ühiskonna juhtimisvõime asendatakse valitsemisega. Vastava kultuuri loomine on ka põhjus, miks omariiklusest loobumine ja asendamine klanniühiskonnaga on toimunud meie ühiskonnas ilma igasuguse poleemikata. <strong>Me suudame kodumaana mõista vaid enda korterit või maja, kus me elame ning laiem kodumaa tunnetus ja mõisteruum puudub või õigemini pole seda suudetud või lubatud luua.</strong></p><p>Informatiivse diversiooni tunnuseks on see et riigil või ühiskonnal puudub võimekus strateegiliste (pikaajaliste eesmärkide saavuta¬mise põhiteede ja tegevuspõhimõtete) eesmärkide määratlemiseks. Kui põlisrahvastel õnnestub need informatiivses sõjaseisukorras siiski määratleda siis tuleb luua kõik tingimuseks selleks et tal puuduks võimekus nende eesmärkide taktikaliseks realiseerimiseks. Veel parem kui suudetaks luua rahvuslikust aspektist lähtuv riigi või ühiskonna strateegilise arengu huvi puudumine. Sellele peab kaasa aitama teadussfääri kihistumine ei võimalda strateegiliste eesmärkide määratlemist ja lahendamist. Selle paremaks kulgemiseks peab informatiivse diversiooni raames looma hindamis süsteemi, mis hävitab rahvusliku teaduskaadri perioodilisuse. Veel parem kui rahvuslikele huvidele orienteeritud teadukaadri saaks välja vahetada informatiivse diversiooni toimepanijale lojaalse teaduskaadriga. Reeglina on selleks kask teed kas teaduskaadi täielik välja vahetamine noore kaadriga et puuduks side minevikuga või olemasoleva teaduskaadri seast lojaalse kaadri komplekteerimine. Kolmas võimalus on veel. Hoida teaduskaadrit pidevas rotatsioonis et nad ei jõuaks süvaanlüüsini võtmepositsioonidele jäätakse sellisel juhul aga isikud kes on informatiivsele diversandile meelepärased. Luuakse seega süsteemid kus lokaalsed teadustehnilised eesmärgid peavad vastama globaalkorporatiivsetele huvidele ja peavad olema globaalsüsteemide poolt kasutatavad.. Väikseid rahvuskiide teadustehnilist kaadrit on vaja kui intellektuaalset ressursi, korporatiivse globaalsüsteemi taktikaliste eesmärkide saavutamiseks -rahvuslike eelarvete kaudu.</p><p>Globaalkorporatiivse informatiivse diversiooni eesmärgiks on luua Homo Sapiensi asemele uus liik — TEENINDAV INIMENE. <strong>Teenindava inimsese kasvatamiseks vajaliku elukeskkonna tunnusteks on piiratud enesetadvus, mis saavutatakse läbi massimeeida ja arvutimängude leviku. Juhtiav paljunemine, mida saaks juhtida läbi haridussüsteemi, narkomaania, alkoholosmi, aidsi leviku või sõjaliste konfliktide leviku tagamise kaudu. Kuna teenindava personali ülalpidamine peab olema odav, siis peab teda iseloomustama odavtoitumine.</strong> Praktikas tähendab see geenmuteeritud toiduainete varustamise tagamist. Tänaseks on loodud reaalne tehnoloogiline võimekus teenindusliku käitumisega inimrassi loomiseks. Küsimus on selles, millise positsiooni meie teiega tahame selles süsteemis võtta.</p><p>Informatiivse diversiooni tunneme ära selle järgi kui toimub Süsteemne kõlblusnormide süsteemi lõhkumine ja alternatiivsete väärtussüsteemide loomine, mis ei lõimu reaalse eluga. <strong>Toimub isikuvabaduste absolutiseerimine</strong> mille kohaselt laps on tähtsam kui vanemad ja seksuaalvähemuste kaitse on tähtsam kui traditsioonilised pereväärtused jne. Selle kohaselt peavad isiklikud huvid olema tähtsamad kui riigi huvid. <strong>Isiklik arvamus on tähtsam kui riiklik seadus</strong> jne. Kuni selleni et niinimetatud arvamusliidrite otsused on riigi arenguvektori määratlemisel tähtsamal kohal kui seadused.</p><p>Informatiivne diversioon viib sisuliselt suveräänse riigi süsteemse lõhkumisstrateegia rakendamiseni, mis on ainus ühiskonna väärtushinnangute kaitsmise instrument, mis määrab ära piiri seaduste ja inimese õiguste vahel ja loob eeldused nende õiguste tagamiseks. Seega isikuvabaduste absolutiseerimine on viinud meie riigi hävinguni.</p><p>Kokkuvõtvalt eksisteerib väga mitu liiki informatiivse diversiooni akte. Esiteks teadlikud informatiivsed diversiooni aktid ja mitte teadlikud diversiooni aktid mille kaudu on läbi ajalooprotsessi inimesi valluatud, allutatud ja anastatud. Teadlikud diversiooni aktid on suunatud konkreetsete liidrite vastu, kes muudetakse diversiooni akti edastajateks. Siinjuures juht või liider, kes on informatiivse diversiooniakti ohver ei pruugi ise teada, et tema kallal on informatiivse diversiooni akt toime pandud. Selle mitte teadvustamine näitabki informatiivse diversiooni kvaliteeti. Nii on juhtunud, et <strong>individualism on lõhkunud meie kodutunde meie enda kodusel maal. Sest kollektiivi ja kogukondlik mõtlemine on alus, millele kodumaatunne tekkida saab. Individualismi domineerimine viib aga selleni, et kollektiivide toimimisvõime hääbub.</strong> <strong>Tulemusena puudub meil kollektiivne tegevus, mis viiks tulemusena oma-riikluse tekkeni. Omariiklus tähendab inimeste huvides toimiva riigi teket.</strong> Praegusega puudub meil riigina aga isegi võimekus eksisteerida põhiseaduse järgi, rääkimata rahvaks saamisest. Põhjused viitavad jällegi informatiivsele diversioonile.</p><p><strong>Selge on see et eeltoodud informatiivse diversiooni läbiviimise puhul ei ole tegemist juhutse jadaga vaid korrapärase tegevusega.</strong> Seega informatiivse diversiooni läbiviimine vajab vastavate tegevusüksuste olemasolu okupeeritavas riigis. <strong>Nende üksuste varjatusest sõltub informatiivse diversiooni läbiviimise efektiivsus</strong> ja hilisema okupatsiooni läbiviimise efektiivsus.</p><p><strong>Kui mistahes arengutega ühiskonnas pole 25–30 aasta jooksul hakkama saadud, siis tuleb alustada kõigi protsessidega otsast peale. Nii on ka väikeriikide omariiklusega.</strong> Vahepeal on toimunud põlvkonnavahetusseega vajavad arengud täiesti uue teadustehnilise kaadri ja mõttekaaslaste auditooriumi loomist kellega arengudialoogi astuda ja informatiivse diversiooni ohte ennetada. See kehtib ka iseseisva ehk iseseisvalt toimiva riigi loomise kohta, mis pidi olema meie omariikluse alus, mida pole praktikas suudetud luua ega realiseerida. Sõnade ja tegude vastuolu antud kontekstis on esmane informatiivse diversiooni akti tunnus. See kes ja millistel eesmärkidel seda informatiivset diversiooni meie kallal toime paneb, saate antud metoodika alusel ise tuletada.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=7b423166c963" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Your MVP is taking too long]]></title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar/look-i-know-youre-doing-a-good-job-but-how-long-have-you-been-trying-to-prove-your-business-8257237328d4?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/8257237328d4</guid>
            <category><![CDATA[programming]]></category>
            <category><![CDATA[entrepreneurship]]></category>
            <category><![CDATA[startup]]></category>
            <category><![CDATA[nodejs]]></category>
            <category><![CDATA[mvp]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Krister Viirsaar]]></dc:creator>
            <pubDate>Sat, 06 Aug 2016 23:18:23 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2016-08-06T23:20:01.010Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Look. I know you’re doing a good job, but how long have you been trying to prove your business model? For how long have you kept developing your software only to aquire average growth? Is the A/B software worth the cost?</p><p>If you aim to get your MVP done in 24 hours you need to plan for 2 hours. Or let me put it in a more realistic frame — 5 minutes.</p><p>If you plan to work on your MPV for 24 hours, like the radical startup world wants you to believe, you’ll end up working on it for a week. If you’ve got a job, it’ll be a months, which will turn into a year if you’re that naive.</p><p>So how do you prove your business model in like 5 minutes? Well what you need is a pitch. As I see it there are two kinds of pitches. One is a flashy “scroll through my fancy marketing material” that takes weeks to perfect. The other is a down to earth honest proposal written in text. Well, pretty text, but still.</p><p>You know what’s more important than validating the market? Actually getting to the people — so DO NOT spend any more time on your website than you absolutely have to, otherwise you lose marketing time. That is a long process in itself, that’s what you build the MVP for. Get the people to your site first — then start building a product.</p><p>Look, I’ve been an entrapeneur with software skills for 5 years now with variable success in a few companies. None of them really stuck as a service. I think one of the main problems has been not pivoting enough. If something in a company went well, we stuck to that without knowing why it worked. This is how assumptions mask themselves as validations. Our startup stagnated.</p><p>This time around I’m going to try a lot of ideas before jumping on board. So the 5 minutes rule for the MVP is a must. This time I’m doing it right.</p><p>Let’s get down to business.</p><h4>Where do I pitch?</h4><p>You could write your idea on a blog like Medium and hope for the best, but the reality is you need people to sign up for your idea and you really need to put your marketing skills to the test and not lie on a single source of viewers. Let’s be honest here, a blog is for blogging (get followers) and a domain is for a new kind of vision. Also, with a domain you make your intention clear about creating a product eventually. Just to be clear — having a blog on your domain is powerful, but I bet that’ll take you more than a few hours (which turns into days, into no time for content or marketing)!</p><p>Squarespace is awesome, but it takes long and costs over $10 a month to host. Try publishing 10 ideas on that platform. Unbounce is even more awesome if youve got a couple of porches laying around.</p><p>Shameless plug here guys, but I needed this tool and I made the extra effort to make it available to all. The analytics are basic, but so is the price. Go on, test drive your most creative ideas on <a href="http://www.markdownsites.com/">markdownsites.com</a> - I bet it’s the most simple website builder you’ve ever seen.</p><p>Thanks for reading, pick me apart in the comments :)</p><p><em>P.S. The service isn’t actually complete yet, leave a comment to let me know you need this!</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=8257237328d4" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Getting a job at my bank was awesome.]]></title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar/getting-a-job-at-my-bank-was-awesome-cb5e7fa8a892?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/cb5e7fa8a892</guid>
            <category><![CDATA[interview]]></category>
            <category><![CDATA[hiring]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Krister Viirsaar]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 20 May 2016 11:03:24 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2016-05-20T11:38:58.517Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Getting a job at my bank was awesome.</p><p>It really was. The process was quick and consise. How it should be.</p><h4>First contact</h4><p>I asked if I could join the startup minded financial institution to add a feature I as a client find missing. They said it’s on their to do list, but come work with us on our current goals instead. Being a software developer working at a bank has been a secret wish for a long time.</p><h4>We sat down for the interview</h4><p>Lo and behold, it wasn’t “the top 100 most annoying questions to start a great relationship”, but an actual conversation. We got to know eachother. I let my quirks shine and found out how the company operates. It was a good mix of formal and friendly.</p><h4>Testing for skills</h4><p>No software development job can get over the “prove you skill” stage, which is a programming test. A simple task (not easy)(okay it wasn’t hard either). As a general rule one should aim to keep this test small and practical. This was exactly what it was. It was a “check this name is not in blacklist” which provided some explorative thinking and also an introduction into the job I was about to do.</p><h4>Job offer</h4><p>As the background checks and reference calls were completed I got the job. Now it was just a question if ironing out the details. Sometimes life plays trics on you. During the interview I said my ideal salary would be 30000€ a year <em>after ta</em>, but it got turned into 30000€ before tax. Well we found a common ground after a few laughs.</p><h3>Point is that all of this only took a few weeks and both sides got the proper overview.</h3><p>Some experiences of reqruitment gone wrong:</p><ul><li>The test assignment took two weeks to reach me after the interview. Terrible start. A sign of a company trying to do too much. By this time I had other more interesting prospects.</li><li>The test assignment came before the interview. Terrible idea. This is a sign that the companies priorities are not well thought through. And well, perhaps it’s a warning that the team consists of great skills, but not great people.</li><li>The interview consisted of a long list of “great interview questions” that did not reveal anything about me at all and only filtered out people that are just good at interviews and perhaps nothing else.</li></ul><p>My best wishes to these companies, your efforts not only push out good candidates but actually find the bad ones. Ironically all the bad stuff seems to appear with reqruiters trying too hard and forgetting that in the end of the day we’re all people. What people do you want to work with you?</p><p>Really, you should strive to hiring great people with great learning abilities so focus your process around that.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=cb5e7fa8a892" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Here are a few pointers on how to compile the test assignment for your potential software engineer.]]></title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar/here-are-a-few-pointers-on-how-to-compile-the-test-assignment-for-your-potential-software-engineer-d37953477623?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/d37953477623</guid>
            <category><![CDATA[testing]]></category>
            <category><![CDATA[programming]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Krister Viirsaar]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 20 May 2016 09:50:59 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2016-05-20T09:50:59.320Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Here are a few pointers on how to compile the test assignment for your potential software engineer.</p><ol><li>It shouldn’t take too much time. I’d say <strong>4–5 hours for an <em>average</em> programmer</strong> is okay. Any more than that has to be paid for. If (your_own_experience &gt; reqruit_target_experience) { Try the task out on someone with matching experience }. The worst thing than can happen is when your reqruit starts thinking about “yeah I know how to complete this task, but why am I doing this for free?” because it will lead to “hey do I actually want to work for this workaholic minded company?”.</li><li>Test for talent and not skill. Anything that can be learnt in a few weeks is not important. Really think about this. It’s a test run, not actual production code.</li><li>Don’t test for every skill you need, test for the ability to learn new things. I’d go as far as ask them to complete the language-ambiguous task in a language she is not familiar with. Of course the task has to be simple.</li></ol><p>Got any more tips? Comment below.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=d37953477623" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Tervislikum valik — kolm põhitõde]]></title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar/tervislik-valik-kolm-p%C3%B5hit%C3%B5de-3b3ed3ab085a?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/3b3ed3ab085a</guid>
            <category><![CDATA[tervislik]]></category>
            <category><![CDATA[lihtne]]></category>
            <category><![CDATA[toitumine]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Krister Viirsaar]]></dc:creator>
            <pubDate>Mon, 31 Aug 2015 18:38:29 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2015-11-14T16:36:46.376Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<p>Vedelesime ühel soojal suve päeval päikese käes, kui seltskonnaline ühe rahva lemmiku šokolaadi välja lennutas. Minu tavaline vastus sellele on “Ei aitäh, I don’t do drugs”. See on küll naljaga öeldud, aga tõesti, pruun möks, mis sisuliselt on ainult suhkur, ei ole minu droog. Sõbranna oli siis imestunud, et kuidas ma vaid peale vaadates selle koostisest aru sain? Siis taipasin, et ega keskmine eestlane vist ei teagi mis need kõige lihtsamad põhitõed on, millega toiduga tegelevate ettevõtete skeemitamisest läbi näha.</p><p>Selle artikli eesmärgiks on kirjutada need kolm tõde lahti nii lihtsalt, et ainult läbi lugedes on lugeja need juba omandanud. Sest ausalt, ajakirjad on meid piisavalt ära tüüdanud mingite tervislike “nippidega”, millest pole tegelt midagi kasu või on raskesti järgitavad (üldiselt kirjutatakse ikka midagi vastuolulist, et lugejaid meelitada).<br>Järgnevad vaated on minu isiklikust vaatepunktist ja kindlasti on neid, kes vaidleksid vastu. Ma ei ole küll selle ala spetsialist, kuid loodetavasti on mu allolevad mõtted nii selged.</p><p>Nonii, oled päris kaugele lugenud juba. Viimaseks kommentaariks veel lisan, et toitumine ei ole ainult füüsilise tervise pärast oluline vaid on tähtis ka mentaalsele seisundile. Kuigi meie kehad on võimsad ja toodavad ka “sitast saia” on ajukeemia muutusi raske tajuda, sest me ise olemegi see ajukeemia. Päris depressiooni puhtalt toitumisega vast ei ravi, aga igapäevast energiat ja mõttelaadi mõjutab see kindlasti.</p><h3>Eelista naturaalset</h3><p>Naturaalset on lihtne ära tunda — <strong>kõik mida ema maa meile anda oskab</strong>.</p><p>Keerukust valmistavad aga tooted, mis jäljendavad naturaalsust. Reaalsus on see, <strong>kui toit pole töötlemata kujul “mullast tulnud”, peab koostisosi lugema. </strong>Ja eelista koostisosi, mida mõistad.</p><p>Öko ei ole eriline teema. Kui sul on pappi seda osta, siis osta, kui ei ole, siis pole hullu. Tähtis on küll see, et sa eelistaksid värskeid värvilisi köögivilju mingile “multinektarile”, mis tegelikult on jällegi suhkru ja maitseainetega valmistatud jäljendaja.</p><p>Kui on janu, <strong>joo vett</strong>. Kui kraanivesi ei võta janu ära, siis lisa veidike (paar teda) roosat soola mineraalidega täiendamiseks.</p><h3>Loe koostisosad 3 sekundiga</h3><p>Vaata läbi toidupakendi esimesed koostisosad. <strong>Seaduse kohaselt on nimekiri järjestatud koguse järgi.</strong> Nimelt esimest toiduainet ongi tootes kõige rohkem. Šokolaad on oma originaalses vormis väga tervislik! See eeldab kakao sisaldust. Kui su lemmik šokolaadi esimene koostisosa on hoopis suhkur (suurem osa nii ongi), siis ei ole kahjuks tegu šokolaadiga vaid suhkru ühe variatsiooniga.</p><p>Toote koostisosa on ainus tõde pakendil! Kui pakend ütleb suurelt ja punaselt “tervislik” või “naturaalne”, siis ei pruugi see midagi tähendada. <strong>Seadus on koostisosade osas suhtes range, aga pakendi kujunduses mitte nii väga.</strong> Kui koostisosi ei ole märgitud on kaks võimalust: kas pakendil olev nimetus ongi täpne (näiteks “või”) või on tegu alkoholiga. <strong>Alkohoolsetel jookidel ei ole koostisosade märkimine kohustuslik!</strong></p><p>Kui sa kõiki koostisosi ei tunne, pole vaja tootest kohe ära öelda. Näiteks mõned E-ained ei ole üldse kahjulikudki! “E” on vaid mingi tähis mingile toiduainele. Näiteks <a href="http://www.tunnetoitu.ee/otsing/?q=e162">E162 on peedipunane.</a> Kui sul on väiksed lapsed, tutvu erinevate arvamustega, mis just sünteetilisi lisaaineid. Kui sa oled juba eaka daami või taadu ealine, siis ära oma pead nendega vaeva. Lisaained peaksid olema rangelt kontrollitud, vaid nende pikaajaline kasutamine võib mõnedele probleeme valmistada. Aga siiski üldlevinud arusaam on, et <strong>lihtsa ja naturaalse toidu koostisosade nimekiri peaks olema lihtne ja lühike.</strong></p><h3>Kontrolli toiduainete mõju oma kehale</h3><p>Üldtuntud kurjategijateks peetakse <strong>nisujahu, suhkrut ja piima</strong>.</p><p>Sa peaksid ise aru saama, kui miski toiduaine sulle ei sobi, on see siis seedimisel, nahal allergiana või mis iganes — mõtle ja seosta. Kahtluste korral oleks tark rääkida selle ala spetasialistiga, nt toitumisterapeudiga. <strong>Kui miski probleeme ei valmista, söö kõike. </strong>Aga selge on ka see, et kui sa pole vähemalt kuu aega ilma olnud siis sa ei tea kuidas see toiduaine sulle tegelikult mõjub. Pane eriti hästi tähele oma meeleseisundit — tujude kõikumist ja vaimset selgust.</p><p>Kuid suhkur on toiduaine, mida meil kellegil vaja tegelikult pole. Et nüüd hullu stressi ei tekiks, lihtsalt mõista, et <strong>suhkur ei ole hea magustoidu põhitunnus</strong>. Tegelikult tahame me ju erinevaid maitseid tunda, mitte ainult magusust ennast.</p><p><strong>Tervislikumaid valikuid võiksid siiski teha.</strong><br><strong>Köögiviljad</strong> tee endale põhitoiduaineks, igal moel. Mida värvide rohkem valik, seda parem.<br><strong>Puuviljad ja marjad</strong> vali eestimaised ja hooajalised. Välismaised jäta teisejärguliseks.<br><strong>Leib-pudru-pasta</strong> on võtmesõnaks „täistera“.<br><strong>Piimatoodetest</strong> eelista hapendatud tooteid (rasvasusega 2,5% +).<br><strong>Liha ja kala</strong> eelista ise küpsetada.<br><strong>Rasvadest</strong> pane leivale võid (82%) või küpsenud avokaado ja salatisse extra virgin oliiviõli.<br><strong>Mune</strong> söö paar korda nädalas.<br><strong>Jookidest eelista puhast vett</strong>, talvel teed. Kohvidante piirdugu 2 kohviga päevas.</p><p>Idee on mitte hulluks minna. Parem on endale veidi järgi anda, kui stressi tekitada toitumise pärast. Seega lihtsalt pane info kõrvataha ja mine eluga edasi. Muud vaja ei ole.</p><p>Ja rämpstoitu sa tead mis on — aitab juba! Kartulikrõps on hea näide tootest, eesmärk on kliente hoida ja kõige lihtsam on ikka kasutada sõltuvust tekitavaid maitsestajaid ja aineid. Seega ära üldse tekita endale kiusatust!</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=3b3ed3ab085a" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[An end to a design]]></title>
            <link>https://medium.com/@kristerviirsaar/an-end-to-a-design-2b85beec116e?source=rss-42ec7fa6aecd------2</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/2b85beec116e</guid>
            <dc:creator><![CDATA[Krister Viirsaar]]></dc:creator>
            <pubDate>Mon, 14 Jul 2014 19:27:59 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2014-07-15T08:31:41.953Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<h4>Going beyond “good enough”</h4><p><a href="https://medium.com/@mcastenfors/is-good-enough-the-state-of-digital-design-84d439f4fa7e">There</a> <a href="http://www.vanseodesign.com/online-business/commodity-design/">are</a> <a href="https://medium.com/agile-concepts/good-enough-you-are-doing-it-wrong-bf2a36538f0e">many</a> articles discussing whether “good enough” is enough. Reading about this led me to tackle a question of my own: <strong>can a website design ever <em>really</em> be done?</strong></p><p>My definition of “done” is the state when all the “must have” features are implemented minus the clutter. The visuals have to be clear and comprehensible at first sight. Any animation and color needs to compliment the functionality and give the user proper feedback. Basically stuff I’m learning from <a href="http://sidebar.io/">Sidebar.io</a>.</p><p>But above all, <strong>the design has to <em>feel </em>right</strong>. Feelings are an ideal measuring stick for perfection. They are the antenna that gives you instant feedback about anything and everything you see or touch. Feelings tell you which part of your project you should pay more attention to.</p><p><strong>So far I’ve never had a chance to call a project “done”.</strong> Seems quite unrealistic to ever get the chance, because you can <em>always</em> improve something. But I will give it my best shot.</p><h4>The Plan</h4><p>1. Pick a ridiculously simple idea.<br>2. Turn it into a functional website.<br>3. Polish it until heart’s content.<br>4. Find out how people on the internet <em>feel </em>about the product.</p><h4>The Idea</h4><p>So one night, while watching a movie with some friends (or should I say picking a movie for an hour and then watching a very much mediocre comedy for twice that long), it dawned on me. I would like to present my friends with a selection of movies I actually <em>want </em>to watch, let them vote on these, and have only the people interested in the top pick attend the event. I’m happy, guests are happy.</p><h4>Development and Polishing</h4><p>Even when the idea is as simple as this, getting the design details right both in code and front end visuals seemed impossible at times. Quitting seemed like a great idea twice a week. Sometimes it was not even clear whether it was coding or design skills or something completely other that I was lacking. I was just following my instinct, one &lt;div&gt; at a time.</p><p>After any part seemed ready, user testing was a natural way of progression. Friends and family gave some pretty good feedback on what was missing and what was confusing. Iterating the development process saved countless days of restructuring later.</p><p>Even when using <a href="https://www.meteor.com/">MeteorJS</a>, the ultra simple JavaScript framework, it still took two months until I could finally call it version 1.0.</p><h4>The Result</h4><p>I hereby present to you <a href="http://movieatmyplace.com/">MovieAtMyPlace.com</a>. Let me know how you feel using it. In my case, it feels pretty sexy. Not convinced? Try out <a href="http://movieatmyplace.com/?eId=s6bzsxrm">this example event</a>.</p><p><strong>It came to me as quite a surprise, actually.</strong> Suddenly everything it was supposed to be was here, in front of me, fully functional. As far as my initial goal goes, this project was absolutely successful —<strong> DONE</strong>!</p><h4>The reaction</h4><p>After releasing and notifying the general public I could bask in the glory of success for a day or two, until users on the internet started asking questions. Questions I never thought possible. Questions that made it clear — <strong>some people had missed the point entirely</strong>. Having read about this situation from different sources I knew it’s not the user, but my<strong> design is to blame</strong>.</p><p>At this point I’ve got two options. <strong>Either keep working on this or quit</strong>. Honestly it’s been so much fun I’d love to make little webapps like this for a living. So instead of trying to perfect a single website I should instead develop a cost-effective service by systemizing the website creation process.</p><p><strong>So with a taste of defeat in my mouth I declare movieatmyplace.com “good enough”.</strong></p><h3>What I learned</h3><p>Even the simplest ideas can take months to implement. <strong>An iterative building process and user testing during development</strong> keeps your product from stagnating (which can happen even before release).</p><p><strong>Define your goals precisely!</strong> So you know exactly when to quit, because (surprise, surprise) a design is never finished. You need to move on to the next phase or project at some point. Having a clear goal also reminds you not to quit too soon! The reason why the project was started has to be kept in mind at all times.</p><p><a href="https://medium.com/being-limited/side-projects-are-the-next-big-trend-c4ab0d7f3fad"><strong>Side projects</strong></a><strong> are </strong><a href="https://medium.com/@duncanjimbo/side-projects-the-gift-that-keeps-on-giving-9d868cb7b439"><strong>indeed</strong></a><strong> a great way to learn</strong> by taking risks and trying new things.</p><p>Fun and hard work go together.</p><p><em>Written by </em><a href="/service/mailto:krister.viirsaar@gmail.com"><em>Krister Viirsaar</em></a><em><br>Edited by Tiina Klooster</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=2b85beec116e" width="1" height="1" alt="">]]></content:encoded>
        </item>
    </channel>
</rss>