<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" version="2.0" xmlns:cc="http://cyber.law.harvard.edu/rss/creativeCommonsRssModule.html">
    <channel>
        <title><![CDATA[Arvamuslood - Medium]]></title>
        <description><![CDATA[Reformierakonna arvamuslood - Medium]]></description>
        <link>https://medium.com/arvamuslood?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
        <image>
            <url>https://cdn-images-1.medium.com/proxy/1*TGH72Nnw24QL3iV9IOm4VA.png</url>
            <title>Arvamuslood - Medium</title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
        </image>
        <generator>Medium</generator>
        <lastBuildDate>Thu, 19 Nov 2026 21:19:29 GMT</lastBuildDate>
        <atom:link href="https://medium.com/feed/arvamuslood" rel="self" type="application/rss+xml"/>
        <webMaster><![CDATA[yourfriends@medium.com]]></webMaster>
        <atom:link href="http://medium.superfeedr.com/" rel="hub"/>
        <item>
            <title><![CDATA[Uus aasta toob lootuse vabadusele]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/uus-aasta-toob-lootuse-vabadusele-6827d0233e88?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/6827d0233e88</guid>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <category><![CDATA[kristen-michal]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 01 Jan 2021 13:20:49 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2021-01-01T13:20:49.152Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*DdA3rCvIITcQIn-X6amsaQ.jpeg" /></figure><h4>Kristen Michal, riigikogu liige</h4><p>Rasked ajad on tagasivaates tihti romantilised. Midagi elati üle, koos ja see ühendab. Mitte muidugi, et see läbielamine sel hetkel oleks olnud nauditav, kuid hiljem on see osa ühendavast kultuurist. Koos tajuga hakkama saamisest. Aasta 2020 saab küllap paarile põlvkonnale samasuguseks, kui vanemate kolleegide jutualgus… see oli kohe peale 1967 aasta tormi, mäletad? Ja näkku ilmub sõnulseletamatu helgus.</p><p>Enne muidugi tuleb see üle elada. Võimalikult väikeste kahjudega, hoides üksteist ja ennast. Nii füüsist, kui vaimu. Vaimutugevust katsub see kriis kõigil. Ka neil, kel füüsis pääseb katsumisest vaktsiini tulekuni.</p><p><strong>2020 — aasta mis õpetas valmis olema</strong></p><p>Lõppenud aasta tugevale plusspoolele läheb rutiinide murdmine. Koosolekud, mis koos vaid selle pärast, et nii on alati olnud. Milleks? Tekkis selgus, kellega tahaksid koos olla ning mis on formaalsus. Ilmselt üritab maailmas olev koosolekureptiilide vandenõu inimesi taas peale vaktsineerimist tuppa suunata. Loodan südamest, et asjata. Pigem ootaks sammu edasi. Veel vähem toas istumist võiks olla norm. Kaotajaid selles ei ole.</p><p>Lähi- ja kontaktsus jäägu nende hetkede tarvis, kus see tõstab kvaliteeti. Haridusest harduseni. Preemiaks rohkem liikuvust, rohkem loetud raamatuid, parem ja sisukam elu.</p><p>Tahaks, et eelmise aasta pikemale plusspoolele jääks ka ettemõtlemine ja valmisolek tulevaks ning head harjumused. Arstid on öelnud, et kriis õpetas hulga inimesi käsi pesema. Pole seegi väike asi. Isiklikust kogemusest näen kui kiiresti harjumused tekivad. Minu kolmeaastane poeg tuleb õuest tuppa nagu noor doktor operatsioonile minnes. Käed püsti ning alati esimese asjana neid pesema. Kahtlustan, et mida tema vanuses õngitsesin mõtliku näoga mulda taskust välja kui tuppa tulin.</p><p>Halvas õpetlikku nähes on õpitu kasuks. Vedasin hiljuti kihla, kas kolm aastat peale vaktsineerimist kanname gripihooajal maske või puhastame käsi sama innukalt. Sõber arvas, et ei. Näis siis kauaks kasu kogemusest sünnib. Igatahes maskiga inimesi vaatame edaspidi hoopis lugupidavamalt.</p><p>Pealegi kui kuskil maailmas sotsiaalne distantseerumine maailmameistrite tasemel on, siis küllap Eestis. Me vist isegi ei suuda ette kujutada lõunamaa rahvaste valu, kui nad peavad päevi distantsil veetma. Meie kandis on see tavaline teisipäev.</p><p>Ühesõnaga, 2020 on aasta mida ära saates on hea meel, et see läbi sai. Nagu Bideni toetajale Trumpi ametiaeg. Oli helgeid hetki, nii meil kui maailmas, kuid rohkem hoopis oli raskeid õppetunde.</p><p><strong>2021 — uus lootus vabadusele maailmas ja siin</strong></p><p>Uus aasta algab lootusrikkalt. Juba seetõttu, et kes annab uusaastalubaduse teha metsikult trenni ja nurgast kuuspaki asendada kõhul olevate lihastega, ei saa valitsuse piirangu tõttu seda niipea tegema hakata. Seega lubagem julgelt! Vähem asju osta näiteks ei tasu lubada, sest kaubandusvõrk ja e-kaubandus töötavad järjest võimsamalt.</p><p>2021 aastal on maailma ja Eesti jaoks lootus uuesti vabanemisest. Et vabadused mis antud, küsitakse tagasi. Üks võti on siin kogu maailma pingutus vaktsineerimisel, mis alanud ja käimas. Eesti vaktsineerimise kohta ütles üks mu paljunäinud sõber, et ta üllatus. Sest alati on erinevatel teemadel tema sõpruskonnas erinevaid arvamusi, kuid vaktsineerimise korralduses siinkandis on kõik ühel nõul, sellega läks nüüd küll kehvasti. Pole kedagi, kes tooks meid maailmale kriisihalduses, targas logistikas ja läbimõelduses eeskujuks. Tänane tempo ei saa olla meie võimete piir.</p><p>Eesti väiksuse juures on kindlasti praktiline tegutseda teistega koos hankimisel. Kuid arvestades sulgemisest tulevat kahju majandusele või plaanilise ravi piiramisest tulevaid tagajärgi, oleks juba paar kuud tagasi pidanud hakkama tegema ka eraldi juurdehankeid, mida nüüd avalikkuse survel tegema hakati. Lisaks kesksetele hangetele juurde, vajadusel pisut kallimalt. Suvel teadis isegi Balti Jaama turul kiilakatele kamme müüv Gennadi, et vaktsiinid on see, millele tuleb võidujooks ning vaktsineerimise läbimõeldus, kiirus määravad kadude ja kannatuste vähenemise.</p><p>Valitsus igatahes teiseks laineks ja vaktsineerimiseks valmis ei olnud. Või olete kuulnud, kuidas maailmas arutaks Eesti AD 2020 superladusat logistikat, läbimõeldud tegevust vaktsineerimisel ning tervishoiu ja ettevõtluse toetamist esimesest lainest teise? Pealegi kui ametniku moodi Tanel Kiik soovib vaktsineerimise politiseerimisest rääkida, saab ta ainsana vaadata otsa Keskerakonnale. Keskerakonna volikogu nimelt tegi nädal peale valitsuse otsust, et vaktsiinid tulevad maksumaksja kulul, detsembri alguses võimsa otsuse — vaktsiin on tasuta!</p><p><strong>Algav aasta toob mitu võimalust valitsusele hinnang anda</strong></p><p>2021 aastal seisab maailma avanemise ja vabaduste kõrval ees ka kohalikumat laadi sündmusi. Ootus pole neilegi erinev. Kohalikud valimised paistavad saavat valitsusvastasuse referendumiks või vähemalt võimaluseks anda hinnang kas EKRE ja Keskerakonna iga hinna eest kooselu on lubatav.</p><p>Kas rahvahääletus tuleb kevadel, suvel või sügisel, ei tea hetkel keegi. EKRE abivalmilt küllap paneks rahvahääletusele kasvõi idee keelata abielu kaitseks lahutused ning ennistada kõik tagasi esimesse abielusse. Peaasi, et polariseerib, vastandab rahvast, aeg on vähemtähtis kui selle ümber olev sumin. Kuniks neil on partneriks Keskerakond, mille juhil pole muud huvi ametispüsimisest, võib ennustada, et nad saavad kõik koos Ratase alter ego Karilaiu kinnitusega, et just see on Keskerakonnale parim.</p><p>Valitsuse püsimise osaks saavad presidendivalimised. Valitsuses on vähemalt kaks, kes sellesse ametisse võiks kandidaadiks saada. Ratas, kes küllap järjest tihemini küsib endalt, mitu aastat veel selles ametis jaksab ning Reinsalu, kes on koalitsioonis oleva kolmanda erakonna ultimaatum koalitsiooni püsimisel. Presidendivalimiste mängu ajal kukkus muuseas eelmine valitsus, võib ka see.</p><p><strong>2021 — investeeringud tulevikku või juhuslik rahakülv?</strong></p><p>Lõppeval aastal sai Eestist üks kõige kiirema võla kasvuga riik Euroopas, see kõik jätkub lähiaastail. Kriisis laenamine saab olla tagasimaksjatele, Eesti rahvale, tasakaalustatud olla vaid investeeringutega tulevikku. Nii, et kriisist väljutakse paremana, kui kunagi varem.</p><p>Teadus-arendustegevus, tervishoiu areng, uued tehnoloogiad, energeetika uuendused, innovatiivsed harud, mis kasvatavad meie jõukust ja palju muud. Oma aastalõpu intervjuus tunnistas riigipea kes peaks olema informeeritud, et tema ei tea, et selliseid plaane oleks. Vaataja tajus allteksti, et veelgi enam. Üha raskem on vist kinnitada, et oleme erilised, erinevad — väike ja tark rahvas, kui valitsusest tuleb üks rumalus teise järel?</p><p>Kirjutaks kilplased, aga üha enam tajun, et ei taha lamemaalasi valitsuses nendega võrrelda, kilplastele teeks vist sellega ülekohut. Naistearstid olid Martin Helme arvates pea mõrvarid aastal 2019. 2020 andis Ratas koalitsiooniga raha abortide vastasele liikumisele, 2021 näeme selle kasutust EKREt hea sõnaga meeles pidavatel miitingutel. Hanerasvast meie hõimuvendade Soomlaste ja suurima partneri USA mõnitamiseni. Lollus on ammendamatu maavara. Aga see kõik sai ammendavalt selgeks juba aastal 2020.</p><p>Euroopa vahendid ja laen siiski ei ole ammendamatud maavarad, mille tagastamise pärast ei pea muretsema. Kui võtta 10 miljardit laenu, siis eurotsooni keskmine intress sel sajandil on olnud 3,24. Eks siis kui keskmiseni jõutakse, tuleb igal aastal maksta 324 miljonit intresse. Selle raha aasta saaks Tallinnase uue kaasaegse haigla või Mäost neljarajaliseks tee Tartuni. Iga aasta.</p><p>2021 tuleb töine aasta, valitsus tuleb suunata ebaoluliselt tegelema olulisega. Alustades vaktsineerimise tempo kasvust avalikkuse survel ning vabaduste tagasiandmisest neile kes vaktsineeritud. Pikemas plaanis tuleb riigi raha- ja majandusasjades luua selgus, kuhu suund viib.</p><p>Võlg jooksvate kulude jaoks on kasvav probleem, mitte tuleviku võti. Tuleviku võti on targad valikud, investeeringud, vabadus ja avatus ka ärikeskkonnas. Need viimased kaks on muuseas väga seotud inimeste jõukuse kasvuga. Kas see mitte ei peaks olema eesmärk, kui vanameestel valitsusest meie magamistuppa piilumisest aega üle jääb?</p><p>Kokkuvõtteks — tahate olla õnnelik, olge. Päevad hakkavad varsti juba pikemaks minema ning neil kes oodanud, millal saab midagi asjalikku teha, tuleb selleks varsti võimalus.</p><p><em>Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehes </em><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/92143549/kristen-michal-valitsuse-lollus-on-ammendamatu-maavara-aga-see-koik-selgeks-juba-2020-uuel-aastal-tuleks-tegeleda-olulisega"><em>1.01.2021</em></a></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=6827d0233e88" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/uus-aasta-toob-lootuse-vabadusele-6827d0233e88">Uus aasta toob lootuse vabadusele</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Poliitik Erkki Keldo: distsipliin on poliitikas väga teretulnud]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/poliitik-erkki-keldo-distsipliin-on-poliitikas-v%C3%A4ga-teretulnud-1d587e398863?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/1d587e398863</guid>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <category><![CDATA[erkki-keldo]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Wed, 23 Dec 2020 18:10:39 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-12-23T18:10:39.686Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*uukGdKtrutX91E9kL3ZLCw.jpeg" /></figure><h4>Intervjuu on avaldatud ajalehes <a href="https://www.vooremaa.ee/poliitik-erkki-keldo-distsipliin-on-poliitikas-vaga-teretulnud">Vooremaa</a> 18.12.2020</h4><p>Sellel aastal vaatas maakonnaleht Vooremaa, kuidas Jõgeva- ja Tartumaalt häältemandaadiga riigikokku saanud poliitikud toimetavad. Viimasena on vaatluse all Põltsamaa juurtega, täpsemalt Lustiveres elanud Erkki Keldo, kes noppis ringkonnast kokku 722 häält, neist 492 Jõgeva maakonnast. Lisaks tihedale poliitikuelule sai Keldo sel aastal isaks.</p><p><strong>Olete Põltsamaal terve elu elanud ja nüüd olete pealinnas?</strong><br>Lustiveres käisin põhikoolis, gümnaasiumis oli valida, kas lähen Põltsamaa ühisgümnaasiumisse või Nõo reaalgümnaasiumisse. Tol ajal tundusid reaalained huvitavad. Eriti meeldisid matemaatika ja füüsika. Seega läksingi Nõkku, vend oli seal juba ees. Ülikool viis juba Tallinnasse.</p><p><strong>Kust poliitikahuvi tuli?</strong><br>Ei oskagi täpselt öelda, millal see tuli. Eks juba põhikooli ajal toimetasin õpilasesinduses. See ei olnud tol ajal kindlasti poliitiline, tahtsin lihtsalt aktiivne olla. Pigem tegelesin nooremana rohkem spordiga. 11. klassis hakkasid sümpatiseerima ajalugu ja ühiskonnaõpetus. Reaalkoolis tundub see natuke imelik, läksin ju matemaatika eriklassi (naerab). Kuidagi tekkis tunne, et see, mis ühiskonnas toimub, kõik protsessid on huvitavad. Nii hakkasingi vaatama, kuhu võiks ülikooli edasi minna. Kui klassikaaslased läksid Tartu ülikooli või Tallinna tehnikakõrgkooli inseneriks õppima, siis mina olin väheseid, kui mitte ainus meie lennust, kes läks Tallinna ülikooli riigiteadusi õppima.<br>Mul oli kindel veendumus, et kui lähen riigiteadusi või ühiskonnateadusi õppima, siis teoreetikuks ma ei jää. Nii kui ülikooli sisse astusin, läksin Reformierakonna peakontori uksest sisse ja ütlesin, et erakonnaga mu vaated klapivad, kas noor ja aktiivne inimene saab ka kaasa lüüa. Sai.</p><p><strong>Reformierakond sai siis vaadete pärast valitud?</strong><br>Jah, kindlasti. Kogu majandusvabadus, üksikisikuvabadus ja teadmine, et inimene on ise oma õnne sepp. See on see, mis mulle perest kaasa on tulnud ja elu jooksul tähtis olnud.<br>Inimene on oma õnne sepp, see on üks pensionireformi hüüdlause.<br>Me saime iseseisvaks 90ndate alguses. Inimestel oli väga vähe vara ja kogutud sääste. Oli ju näha, et elanikkonna kasvu ja tööealiste elanike arvu vaadates ei ole reaalne, et maksame esimese samba pealt tulevastele pensionäridele elamisväärset pensioni. Seda näitavad kõik majandusmudelid. Kui tahame, et meil oleks eakana kogutud sääste, väärikas elu, siis on loogiline, et me lepime ühiskonnana kokku, et panustame täna juba oma eakaellu.<br>Olen nõus, et on inimesi, kes investeerivad, oma raha kasvatavad. Aga kõik numbrid näitavad, et meil ei ole Eestis 500–600 000 investorit, kes oma raha oskaksid paigutada. Minagi ei ole nii osav, et oskaksin endale ilma suurt riski võtmata tootlust 20%-ni kasvatada.<br>On mõistlik ühiskonnana kokku leppida, et me püüame oma rikkust koos kasvatada, mitte, et iga inimene peab sellega üksi tegelema.</p><p><strong>Võtate raha välja, kui võimalus avaneb?</strong><br>Ei. Tootlused on mõistlikud. Kõik kriitika, mis on välja toodud, on väga palju vanast mudelist. Tegelikult on vahepeal uusi seadusi vastu võetud, on see siis seotud fonditasude, läbipaistvusega, et aktsiatesse võib investeerida. Kõik muutused tehti ära. Ei mina ega Reformierakond tervikuna pole väitnud, et muudatusi ei peaks tegema. Seda saab teha paindlikumaks ja mõistlikumaks. Aga kindlasti pole mõistlik, et ütleme inimestele, et võtke raha välja kui tahate ja tulevikus ise vaadake, kuidas hakkama saate.</p><p><strong>Te olete Reformierakonnas olnud kampaaniameister, peasekretär. Mis võimalusi erakond Teile veel pakkunud on?</strong><br>Peasekretär olen erakonnal praegugi. Novembris sai kaks aastat, see on kõige värskem amet erakonna sees. Olen tõesti saanud erinevaid ameteid proovida, aidanud kampaaniaid teha. Eks peasekretärina tuleb seda praegugi teha.<br>Olen olnud piirkondade divisjonis, mis tähendab, et näinud üle Eesti erinevate omavalitsuste ja inimeste rõõme-muresid, aidanud seal kampaaniad ette valmistada ja programme läbi mõelda.<br>Kampaanias on kõige tähtsam inimestega otse suhtlemine, olen saanud palju vahetut tagasisidet, mida Eesti inimesed näevad, mis on riigis hästi, mida võiks paremini teha, mis on eakate ja nooremate mured ning rõõmud.</p><p><strong>Valimised on tulekul, kampaaniad algavad kohe. Mida tulevik toob?</strong><br>Eks kohalikud valimised on, nagu sõnagi ütleb, kohalikud. Jõgeval, Põltsamaal on oma teemad, aga arvan, et meeldib see meile või mitte, tänase valitsuse tõttu on ühiskonnas tekkinud väga konkreetne väärtuskonflikt, väärtuste ja arusaamade kriis. On poliitilisi jõude, kes selgelt tahavad tulevikku vaadata, kuidas majandust kasvatada, kuidas pakkuda paremat tööd. Julgen öelda, et tänane valitsus ei tegele ühegi loetletud teemaga.<br>Kõik, mis koroonaviirust puudutab, kui vaktsiin, mis järgmise aasta algul Eestisse jõuab, jõuab massidesse alles järgmise aasta teises pooles kui sedagi. Ka kriisiga hakkama saamine, suured sektorid nagu turism, on halvatud ja see jõuab inimesteni. See pole küll konkreetselt kohalike omavalitsuste teema, aga täna näeme ka koduomavalitsuse pealt, et tulubaas on langemas, kuna inimeste tulumaksu enam nii palju ei laeku. Tuleb hakata kärpeid tegema, vaadata üle sotsiaalsüsteemid.<br>Ma arvan, et kohalikud valimised lähevad kahe asja võtmes: väärtusküsimus tervikuna ehk kuhu Eesti peaks liikuma. Teisena arvan, et inimeste majanduslik hakkamasaamine. Ideaalis võiksid lisanduda kohalikud teemad, näiteks haridusvõrgu korraldamine. See on väga suur väljakutse.</p><p><strong>Te elate Lustiveres, olete seal koolis käinud. Ka Lustiveret ootavad ees muudatused. Kuidas seda vaatate?</strong><br>Volikogus seda arutama peamegi. 15 aasta jooksul on Põltsamaa vallas vähenenud õpilaste arv poole võrra, see tähendab, et ka pearaha on sama palju vähenenud. Üldiselt on koolimajade arv jäänud samaks, ülalpidamiskulud samuti, võib-olla aastate jooksul kasvanudki. Õpetajaid on samuti koolidesse vaja.<br>Vaadates, kui palju on meil võimalik raha haridusse suunata ja kui palju kulusid on, ei jää muud võimalust kui haridust reformida. Aga inimest ei tohi sealjuures ära unustada. Tekib küsimus, kui lähedale jäävad lastele koolid, kui palju on võimalik pakkuda huviharidust, kui kool liigub kaugemale. Ülitähtis on bussiliiklus, et lapsed saaksid mugavalt ja turvaliselt koju ja kooli.<br>Ma tean, et vallavalitsuses tehakse sellega tööd, aga tean, et ees ootavad väljakutsed ning on vajadus selgitada.<br>Olen seda meelt, et inimestele tuleb ausalt öelda. Alustati sellest, et reform aitab kvaliteeti parandada. Ja kui järgmine käik on maakoolide sulgemine, siis on esimene küsimus, kas kvaliteet polnud piisavalt hea. Nii ei tohi olla. Aus vastus on ju see, et meil lihtsalt ei jätku raha nii paljude koolimajade ülalpidamiseks, asi pole kvaliteedis. Kvaliteet peab muidugi hea olema, aga valla arengut ja inimeste arvu vähenemist vaadates ei ole võimalik kõiki koolimajasid üleval pidada.</p><p><strong>Olete tegev Põltsamaa vallavolikogus. Jõgevamaa poliitiline elu on sel aastal olnud tormiline, vallajuhid on kõigis valdades vahetunud. Kuidas elu Põltsamaal tundub?</strong><br>Koalitsioon on sama, eelmine vallavanem astus tagasi tervislikel põhjustel. Arusaamad koalitsioonis ei ole muutunud. Toimetatakse hooldekodu ehitamise teemadel, samuti uue lasteaia ehitamine, veekeskus on valmis saanud, kergliiklusteedega tegeletakse.<br>Võib-olla on natuke südamel Lustivere-Põltsamaa kergliiklustee. Seal on maanteeamet ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium öelnud, et kui tuleb Pikknurme-Risti möödasõit 2 + 2 lahendusega, siis enne ei ole mõtet midagi projekteerida, sest esimesed projektid näitavad, et see tuleb üle Lustivere-Põltsamaa tee.<br>Prioriteedid on suuresti jäänud samaks. Põhjus, miks muutusi on palju olnud, seisneb minu arvates 2017. aasta haldusreformis. Ma ei olnud seotud küll siis ühegi valla juhtimisega, aga tagantjärele tarkusena võib öelda, et inimeste ootused aeti kohapeal liiga kõrgeks. Ühinemislepingu investeeringutesse pandi kõik objektid. See polnud realistlik, vaid soovide nimekiri. Aga mina vallakodanikuna vaatasin, et nelja aastaga ehitatakse Põltsamaale staadion, ujula, kõik teed tehakse korda, Puurmani saab uue lasteaia.<br>Ühinemislepingusse pandud investeeringute maht ja reaalsuse vahe on kolme ja enama aasta jooksul olnud seitse miljonit eurot. Seda pole kusagilt võtta. Aga vallakodanik, kes on ühinemislepinguga tuttav, küsib, kus need asjad on. See on tekitanud palju tõmbetuuli. Raha on niigi vähe ja tuleb otsustada, mis on prioriteet. Ühinemise ajal tundusid kõik need asjad prioriteetsena ja need ongi olulised, lihtsalt raha pole.</p><p><strong>Tõmbetuuli Põltsamaal on palju, me räägime koolitoidust, haridusvõrgust, Puurmani tahtest lahkuda. Inimesed ei tundu rahul olevat.</strong><br>Keeruline öelda, sest ma ei ole igapäevase vallajuhtimise juures. Volikogu vaatab suuremat pilti, vallajuhtimine on operatiivsem. Seda saabki kahtepidi võtta: selge, et kui inimesed rahul pole, tuleb endale tuhka pähe raputada ja öelda, et midagi oleks saanud kindlasti paremini teha.<br>Tegelikult oleks algusest peale pidanud selgelt ütlema, miks haridusvõrgu uuendamist tehakse. Ma ei saa kõigi Puurmani inimeste eest rääkida, aga kompromiss oli, et Puurmanisse jääb alles 9-klassiline kool, aga halduskulude kokku tõmbamiseks on mõistlik, et lasteaed ja kool viiakse ühise juhtimise alla.<br>Teine rahulolematus on see, miks pole investeeringuid, mis lubatud said. See algab peale suhtlemisest: kui inimestele näitad, et nelja aasta jooksul tehakse selliseid investeeringuid, aga rahalist katet pole algusest peale olnud, siis ei ole midagi teha.<br>Põltsamaa võlakoormus, kui võtta arvesse ka lasteaia ehitus, milleks saadi riigilt raha, oli 57,5%. Lubatud on 60. Kriisi ajal tõsteti seda kõrgemaks, aga võlg tuleb tagasi maksta. Ma arvan, et seal rahulolematus ongi.</p><p><strong>Jõgeva-Põltsamaa tee äärde kerkib biosöetehas, samas lähevad ümberkaudsed koolid kinni. Isegi kui inimesi sinna tööle tuleks, pole lapsi kuhugi panna. Noored pered ei tulekski siis siia.</strong><br>Ümberkaudseid koole tervikuna kinni ei panda. Selle aasta septembris vaatasime, et koolidesse läks esimestesse klassidesse üks või kaks last. Me teame ju tegelikult täna ette järgmise kuue aasta tänaseid kodanikke, kes on valda sisse kirjutatud. Näeme, kes on koolidesse tulemas. See pilt pole positiivsuse poole. See on ka perspektiivi küsimus. Lustivere näitel tean, et on palju vanemaid, kes käivad Põltsamaal tööl, viivad oma lapsed sinna kooli, trennid ja huviharidus on sealsamas. Töölt tulles võtavad lapsed kaasa. Aga Lustiveres on ju kool olemas.<br>Mida aeg edasi, seda mugavamaks muutub transport, on see siis busside või autode näol. Olen rääkinud, et vallas võiks olla nõudetransport. Saaremaa vallas on seda arutatud. Bussid sõidavad mingite hetkedeni, aga on inimesi ja autosid, mida saaks ära kasutada, see muudaks transpordi personaalsemaks. Soomes on seda ammu tehtud. See on perspektiivi küsimus, suurtes linnades, kus koole on rohkem, viiakse lapsi kooli 20–40 minutit, samamoodi sõidavad bussid. See on inimeste valikute küsimus.</p><p><strong>Jõgevamaa valija küsib kindlasti, mis Te maakonna heaks riigikogus ära teinud olete? Katuserahasid ju Reformierakonnalt ei tule.</strong><br>Nii mina ja Reformierakond oleme selgitanud katuserahade teemat tervikuna. Kui seda Mart Siimanni valitsuse ajal alustati, prooviti mõne koha koolide katuseid remontida. Aga vaatame nüüd, mis on juhtunud viimastel aastatel. Meil on tervishoiu- ja koroonakriis, aga millega tegeletakse? 171 000 anti abordivastastele. Nii nagu president ütles, on tegu imporditud teemaga, et veel inimesi lõhestada. Katuserahasid jagatakse MTÜ-dele, kus juhatuse liikmed on kas Keskerakonna, EKRE või Isamaa liikmed.<br>Kui küsida, mida ma riigikogus teen, siis olen algusest peale öelnud, et riigikogu liikmed on valitud erinevatest ringkondadest, kuid iga liige peab minu arvates seisma Eesti heaolu eest tervikuna. Peame vaatama, et riigi rahandus oleks korras, majandus oleks korras. Kui iga riigikogu liige hakkaks tekki enda poole tõmbama ja ütlema, et tema piirkonnale on midagi vaja, siis see riigi arengut kaugemale ei vii.<br>Meie erakonnas ja mina seisan selle eest, et Tallinna-Tartu maantee ehitataks neljarealiseks, see läheb konkreetselt läbi Jõgeva- ja Tartumaa. Kindlasti seisan ka kiire interneti eest, et oleks võimalik kasutada eõpet ja kaugtööd. Et need, kes tahaksid jääda Jõgevale või Põltsamaale elama, ei peaks tingimata Tartusse või Tallinnasse kolima. Selleks on vaja kiiret ja usaldusväärset internetti. Neid teemasid on rohkem: maksusüsteem on kõigil ühine, kui see on paremini korraldatud, võidavad sellest kõik.</p><p><strong>Kui palju valijatega kohtute?</strong><br>Omajagu. Sel aastal on füüsiliselt olnud raske kohtuda, suvel sai natuke. Meil on Põltsamaal traditsioon, et osaleme kohvikutepäevadel, oleme väljas Reformierakonna kalakohvikuga. Pakume suitsulesta, -rääbist ja uhhaad. Samal ajal saame valijatega suhelda ja kogu teenitud raha annetame heategevuseks. Esimene kord toetasime kohalikke kaitseliitlasi vormide ostmisel, kaks teist korda SOS-lasteküla.<br>Kuna olen tegev ka Põltsamaa piirkonnas, kohtume oma piirkonna elanikega, räägime valla asjadest. Aga inimene ei pea eristama, kas ta tahab rääkida riigi või kohaliku omavalitsuste teemadel. On neid, kes helistavad ja küsivad lihtsaid praktilisi küsimusi. Minu kui poliitiku töö ja kohustus on teda aidata.</p><p><strong>Mis on valijate mured, kui palju on muret tänase valitsuskoalitsiooni pärast?</strong><br>Seda on väga palju, eriti meie valijate seas. Erakondade reitingud näitavad, et Reformierakonna toetus on tõusnud, valitsuse koond ja Keskerakonna langus näitab eriti maapiirkondades, et tänase valitsusega ei olda rahul.<br>Näiteks novembrikuus vahetus kolm ministrit, oli erinevaid väljaütlemisi. See kõik ühe kuu jooksul. Samal ajal tõusis nakatumiskordaja 100 pealt 300ni. Haiglad saavad täis. Inimesi häirib täna kõige rohkem, et kokku laenatakse üle viie miljardi euro. Kas kodanikud saavad aru, mis nad vastu saavad? Võetakse meeletult laenu, mis pärast jääb meie kõigi tagasi maksta. Tegime arvutuse: kui enne oli iga elaniku kohta, imikust raugani, laenusumma 1800 eurot ja kui kogu laenuplaan läbi saab, on see 8000 eurot. Näiteks viieliikmelise pere kohta 40 000 eurot, mis on väga suur summa.<br>Kriisi ajal pole tehtud reformi, suured investeeringud, millest räägiti, puuduvad. Tallinna haiglat polnud riigieelarveski, on vaid lootus, et ehk saadakse Euroopa liidust kogu raha. Kriisi ajal tegeletakse iseenda probleemide lahendamisega. Kui peaminister ütleb, et Eesti kõige tähtsam olukord on see, kas valitsusel on töörahu või mitte, siis mind kodanikuna, veel vähem riigikogu liikmega, see kindlasti ei rahulda.</p><p><strong>Majanduskriis on tulekul. Kas Reformierakonnal on plaan, kuidas meid sellest välja tuua?</strong><br>Opositsioonis detailset plaani on anda keeruline, aga oleme selgelt öelnud, et iga kriisi tuleb kasutada tulevikku vaatamiseks. Selle kriisi küsimus on kogu digiriik, meie e-teenused. See on koht, kuhu panustada. Teine teema, millest räägitakse palju, aga on jäänudki vaid sõnaks, on kliima. See võib Jõgevamaal tunduda kaugena. Osad väidavad, et kliimamuutusi pole, teised, et on. Aga teaduslikult on tõestatud, et kliimamuutused on inimtekkelised.<br>Maailmas ja Euroopas on selge suundumus puhtama keskkonna poole. Inimestele tuleb sellest rääkida otse ja lihtsas keeles. Väga palju raha suunatakse järgmistel aastatel rohepöördesse. Oleme seda erakonnas arutanud, et seda tuleks võtta kui võimalust, mitte kohustust.<br>Kui Eesti tegi 1990. aastatel väikese paindliku riigina digipöörde, mida suurriikidel pole võimalik, siis järgmistel aastatel võiks teha rohepööret: investeerida saadud summad ettevõtlusesse, energiamajandusse.<br>Üle ega ümber ei saa sellest, et Eesti panga endine president Ardo Hansson ütles, et kui tahta Jüri Ratase valitsuse ülekulutamist tasa teha, siis tuleks järgmisel neljal ja viiel aastal kärpida 450 miljonit eurot. See pole reaalne. Ja jällegi võiks kodanikuna küsida, mida me sellest saanud oleme. Kui palju on olnud investeeringuid ja tegevusi? See raha on lihtsalt jooksvateks kuludeks ära kasutatud. Nii enam jätkata ei saa, tulevad tõsised vaidlused, mida ja kui palju pakkuda suudame ja kas kuskil tuleb kärpima hakata või tulusid suurendada.<br>Riigi ja omavalitsuste rahakotid on õhukesed. Kärpima hakatakse tavaliselt ametnikest.<br>Seda tuleb vaadata tervikuna. Mõistma peab eesmärki ja mida saavutada tahame. Põltsamaal viisime raamatukogud ühise juhtimise alla. Tol hetkel tekkis küsimus, kas raamatukogud pannakse kinni. On arusaadav, et igasse raamatukokku pole vaja oma juhatajat. Ja kodanikule on tähtis, et teenuse kvaliteet ei halveneks. Elanikule ei ole tähtis, kas tegemist on raamatukogu või teeninduspunktiga või kuidas sealne juhtimine korraldatud on. Tähtis on kvaliteet. Kui juhtimise pealt on võimalik rahva raha kokku hoida, siis tuleb seda teha. Siin on kaks küsimust: sätestada, mis on eesmärk ja kas teenuse kvaliteet tõuseb või langeb.</p><p><strong>Kuidas kolme omavalitsuse juhtimisstiili vaatate?</strong></p><p>Põltsamaa oma olen rohkem näinud, teiste omi mitte nii palju. Minu arvates on omavalitsuste juhtimises ja üldse poliitilises juhtimises muutunud arusaam, et muutusi ei saa teha kogukonda kaasamata. Peab mõistma, et muutuse elluviimiseks peab alustama rohujuure tasandilt. Tuleb võtta kogukond, selgitada eesmärki. Isegi kui otsus on esialgu ebapopulaarne, tuleb selle vajadust selgitada. Nii et kabinetivaikuses otsused ära tehakse ja öeldakse, et nii on, pole enam võimalik. Muutus on toimunud, külaseltsid, kogukonna ühendused, kultuuriseltsid — inimesed on väga teadlikult oma võimalustest ja õigustest kaasa rääkida ja küsida. Liigume selles mõttes linnade ja valdade tasemel õiges suunas. Juhtimine muutub aina avalikumaks ja avatumaks.</p><p><strong>Jõgevamaa on vananeva rahvastikuga, noori peresid peale tulemas pole. Mida teha saame?</strong><br>Kui oleks lihtne vastus olemas, küll seda omavalitsused siis teeksid. Tuleb mõelda, mida suudame päriselt noorele perele pakkuda, kes siia tulla tahaksid. Olen rääkinud Tallinnas elavate tuttavatega, esimene asi, mis inimestele oluline, on töökoht. Et oleks töö, kus areneda, kus neid hinnatakse.<br>Seega on väga tähtis, et omavalitsused otsiksid erinevaid siseriiklikke või välisriiklikke investeeringuid, et siia tuleks ettevõtteid, kes töökohti pakuksid. Samas on näiteid ka Põltsamaalt, kus inimesed käivad tööle Tartusse või Tallinnasse. Autod ja teed on paremaks läinud, kui tulevad juurde ühendused, ei pea iga päev kontorisse sõitma. Paljudel on võimalus tööd teha ka kaugelt. Aga selleks on vaja kvaliteetset teenust enda kodus, on see internet või muu ühendus.<br>Lihtsat lahendust pole, on süstemaatiline töötamine inimestele vajalikus suunas, et nad siia tuleks.<br>Teine probleem, mida tuleb riigi tasandil tervikuna vaadata, on seotud kinnisvara soetamisega. Selle valitsuse suunas saab positiivselt öelda, et palju raha on suunatud KredExi meetmesse, ehk renoveerida vanu kortermaju, teha nad energiatõhusamaks ja tänu sellele atraktiivsemaks uueks elamispinnaks.<br>Riigi poolt järgmine samm on aga selge turutõrge: uusi kortereid ehitatakse Tallinnasse ja Tallinna ümber, Tartusse ja Tartu ümber, natuke ka Pärnusse ja Pärnu ümber. Sellega suuresti uute majade ja korterite ehitus otsa saabki.<br>Inimesed, kes maale elama tahavad tulla, ei taha oma elukvaliteedis kaotada, nad tahavad normaalset elamispinda. Riik peab vaatama, kuidas turutõrget eemaldada.</p><p><strong>Jõgevamaal puudub ju korteriturg täielikult. Me võime siia ehitada kaks tehast: Playwoodi ja teine on kohe valmimas. Inimesi pole aga kuhugi panna.</strong><br>Põltsamaal on Palmako tehas. Pole saladus, et inimesi tuleb bussiga Tartu vallast ja tänase maksusüsteemi järgi läheb nende tulumaks Tartu, mitte Põltsamaa valda. Oleme rääkinud, et kuna inimesed on liikuvamaks muutunud, tuleks süsteem üle vaadata. Kuidas oleksid omavalitsused ettevõtlust motiveeritumad toetama, et nad saaksid tulubaasi lisa. Paljud Palmako töötajad ei ela Põltsamaa vallas, mis tähendab, et vallal pole huvi otseselt ettevõtlusele abiks olla, sest nad mingit kasu ei saa. Suuremat pilti vaadates oleks mõistlik, et meil on ja tekib tööstusi ning ettevõtteid juurde, mis võiksid valdu motiveerida.</p><p><strong>Räägime eakatest ka. Hiljuti sotsiaalministeeriumi asekantsleriga rääkides oli ta murelik, et Mustvee vallas saavad sotsiaaltöötajad riigi madalaimat palka. Aga sotsiaaltöötajaid juurde ei tule.</strong><br>Meil on täna olnud 30 aastat aega iseseisvat riiki üles ehitada. Stardiplatvorm oli madalam kui teistel. Üleöö lihtsad lahendused puuduvad, mured on kõigile arusaadavad. Meil tuleb mõista, kas ja kui palju suudame kohapeal sotsiaalteenust pakkuda ja kuidas suudaksime eakate elutingimusi tervikuna parandada.<br>Meie maksusüsteem ilmselgelt ei soosi ega motiveeri eakat minema kas või poole kohaga tööle, sest ta saab kõrgemalt maksustatud. Meil on pensionieas õpetajaid, kes saavad samuti karistatud.<br>See kõik algab tervelt elatud aastatest, me peame panustama rohkem sinna, et inimeste eneseteadlikkus ja tervisekäitumine oleks paremad. Sest mida kauem on inimene terve, seda kauem on ta ühiskonnas aktiivne, teenib mõistlikku tulu. Keegi ei eeldagi, et inimesed käiksid surmani tööl, see pole ka eesmärk. Aga eakatega rääkides pole nende eesmärk jääda koduseks ja mitte midagi teha. Nad tahavad samamoodi panustada. Nad tunnevad end vajalikuna, saavad toimetada, neil on eesmärk. Aga täna pole neil mõtet tööl käia, sest maksusüsteem võtab kõik ära.</p><p><strong>Millega vabal ajal tegelete?<br></strong>Vaba aega pole palju jäänud, eriti viimased neli kuud, kui väike poiss nõuab palju tähelepanu. Ka tööpäevad on päris pikad, tuleb teha riigikoguliikme tööd, erakonna peasekretäri ja valijatelt saadud mandaati täita Põltsamaa vallas. Aga kui aega üle jääb, mängin jalgpalli ja enne kriisi tulekut proovisin harrastusmälumänguri rolli. Käime vahepeal spordimälumängu mängimas ja niisama mälumängu proovimas. Koolipõlvest olen Jõgevamaa meister jalgpallis ja lauatennises.</p><p>Sport arendab distsipliini ja spordimehelikkust, mida on poliitikas väga vaja.<br>Eriti poliitikas, kus on üks kohtumine teise otsas. Mulle endale ei meeldi üldse hilineda, see näitab minu arust austust kolleegide vastu. Tahes-tahtmata mõnikord tuleb mõnele koosolekule lausa joosta. Arvan, et distsipliin tervikuna on poliitikas väga teretulnud. Veel tähtsam on poliitikas oma sõna pidamine, seda võiks olla rohkem. Inimesed tahaksid seda ka rohkem näha. Olgu otsus ebapopulaarne, aga ära seletatav. Ühiskond on nii kiiresti arenenud ja mõnikord tundub, et inimesed tahavad lihtsaid lahendusi väga keerulistele probleemidele. Aga neid ei ole.</p><p><strong>Mis tunne on isa olla?<br></strong>Väga äge. Võib ju mõelda, et tead seda tunnet, aga tegelikult ei tea enne, kui asi kätte jõuab. Äge on vaadata, kuidas väike poiss kasvab, iga päev midagi uut juurde õpib.</p><p><strong>Mis Te oma pojale elutarkuseks kaasa annate?<br></strong>Seda, mida minu isa suuresti mulle. Ole lugupidav enda ja teiste suhtes, siis ollakse sinuga. Ole töökas, aus, ole inimene kõige lihtsamas mõttes. Jää iseendaks. Kui oled töökas, aus, näed vaeva, siis varem või hiljem naeratab õnn ka sulle. Ole iseenda õnne sepp, ei tasu loota, et keegi teine sinu eest rasked otsused ja tööd ära teeb.<br>Arvan, et ausad, viisakad, teistest lugupidavad inimesed on igas ühiskonna arenguetapis teretulnud. Ja muidugi on oluline olla aktiivne ühiskonnas ja enda tegevustes. Tema ei pea poliitikasse minema, pigem las toimetab ja teeb ettevõtlust, äkki saab riigile rohkem maksutulu tuua ja inimestele häid töökohti pakkuda.</p><h3>ERKKI KELDO</h3><p>Sündinud 7. novembril 1990 Jõgeval</p><figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/312/1*GopWUIYwHSy4wlCsj0KlVw.jpeg" /></figure><p><strong>Haridus</strong><br>2014 — … Tallinna tehnikakõrgkool — majandusteadus, magister 2013 Tallinna ülikool — politoloogia, bakalaureus Nõo reaalgümnaasium Lustivere põhikool</p><p><strong>Töö</strong><br>2018 -… Reformierakonna peasekretär 2018 Riigikogu aseesimehe nõunik 2017- … Põltsamaa vallavolikogu aseesimees 2016–2018 Reformierakonna piirkondade arendusdivisjoni nõunik 2016–2018 Reformierakonna fraktsiooni nõunik 2014–2016 Reformierakonna kampaanianõunik 2013 — … Põltsamaa vallavolikogu liige Muu tegevus 2016–2018 Reformierakonna noortekogu esimees</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=1d587e398863" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/poliitik-erkki-keldo-distsipliin-on-poliitikas-v%C3%A4ga-teretulnud-1d587e398863">Poliitik Erkki Keldo: distsipliin on poliitikas väga teretulnud</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Kristen Michal: Keskerakonna võimumängu ohvriks langenud lapsevanematel pole õrna aimugi, kes…]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/kristen-michal-keskerakonna-v%C3%B5imum%C3%A4ngu-ohvriks-langenud-lapsevanematel-pole-%C3%B5rna-aimugi-kes-231bdeba20e1?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/231bdeba20e1</guid>
            <category><![CDATA[kristen-michal]]></category>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Sat, 12 Dec 2020 10:47:56 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-12-12T10:47:56.818Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*urrSu810VMEtfTLe8vwuSQ.jpeg" /></figure><h3>Kristen Michal: Keskerakonna võimumängu ohvriks langenud lapsevanematel pole õrna aimugi, kes läheb esmaspäeval kuhu</h3><h4>Kristen Michal, Riigikogu liige</h4><p>Haridusvaldkonnas, mis mõjutab pea iga perekonda, ettevõtet või asutust, on suurem kaos, kui soodsate telerite letis hullude päevade avamisel. Vähemalt niipalju on selge: kaose põhjuseks on valitsuse otsustamatus ning Keskerakonna võimumäng.</p><p>Ainus, kes järjepidevat juttu räägib on Tartu linnapea Urmas Klaas. Ärge nüüd arvake, et mul tallinlasena seda lihtne möönda on, aga paistab, et Tartu on viiruse teises laines paremini juhitud, kui minu kodulinn ja vabariik. Ehk tasuks sealt ka muus õppust võtta?</p><p>Agu Sihvka alustas algusest. Ma päris algusest ei alustaks, pigem keskelt, et lugeja kannatust mitte proovile panna. Tervisekriisi ning viirus esimene laine sai Eesti jaoks üsnagi viisakalt läbitud. Mis seal salata, tihti ka Eesti rahva loomuomase korraarmastuse, muretsemise ning siinse tava abil, et lähemal kui viis meetrit on juba abielu. Igatahes oli peale seda aega, et valmistuda teiseks laineks. Oli ju üldteada, et teine või ka kolmas laine tulevad, kuniks pole vaktsiini või ravi. Küsimus oli, mida õpime esimesest ja millised oskused võtame kaasa teise. Näiteks taju, et hariduse kinnipanek on viimane, nagu plaanilise ravi piiramiseni mitte jõudmiseks tuleb pingutada.</p><p><strong>Kuldkala mäluga valitsus?</strong></p><p>Viimase kuu uudiseid ning juhtimisotsuseid vaadates justkui poleks esimest lainet olnudki. Alustati kohe teisest lainest, hullemini kui esimesega.</p><p>Meenutusena — sügisel oli Tallinnas kooliaega vaid paar nädalat olnud, nakatumiskordaja oli kümme korda madalam kui täna, ometi teatasid siinsed haridusvaldkonna juhid tähtsalt, et aeg on distantsõppele minna. Lootus oli, nagu esimeses laines, koguda poliitilise viirusejuhtimise eest plusspunkte. Kae kui otsustav käitumine, oli otsustajate ootus pealkirjadele. Kuid lapsevanemad, haridusvaldkonna inimesed, meedia ja avalikkus hoopis vihastas — ning Tallinna linnapea koos oma aparaadiga sai noomida. Noomitus oli nii karm ja mitmes keeles, et linnapead ei nähtud mõnda aega.</p><p>Kuid õppetund ei jäänud järgmiseta. Nakatumine kasvas, kordaja oli kolmekohaline, viimati juba 400 kandis, Ida-Virumaal neljakohaline, aga valitsus ei suutnud otsustada. Ainus otsus, mis tuli, oli restoranide sulgemiskellaaja nihutamine kaks tundi varasemaks. Ehkki ammu olid Ida-Viru arstid ning paljud valdkonna inimesed soovitanud asutada konkreetseid samme kontaktide vähendamiseks. Et mitte jõuda lausalisteni — eriolukorrani ja lukkupanekuni. Otsustamatus tõi kaasa kriitika ning viimaks juba surve omavalitsustes ja ekspertidelt. Soovitan lugeda Eesti Ekspressi geniaalset sissevaadet valitsuse otsustusprotsessi.</p><p><strong>Koolid kinni. Ei, lahti aga distantsilt. Ei, koolivaheaeg. Ei, väiksemad kooli. Kuhu edasi?</strong></p><p>Aga siis hakkas juhtuma. Kõigepealt uinutas avalikkuse valvsust ametniku moodi ennast igast asjast distantseeriv Tanel Kiik. Vaatasin minagi õhtul rahvusringhäälingut — sõnum oli selge: pole plaani hariduses midagi piirata, arutada tuleb. Lapsevanemad läksid magama, võtsid järgmisel hommikul kohvi ja lõuna ajal tuli kõigile telegramm Saint Helena saarelt. Kirjutas peaminister, keda kuri väljamaine viirus oli viinud enesega tõtt vaatama. Piirata! Koolid kinni ja Ida-Virumaal kõik peale lindude lennu ja muru kasvamise kinni oli tema sõnum. Üllatus oli tuntav. Sündinud oli midagi ootamatut … otsus?</p><p>Koolides seega oleks Jüri Ratase telegrammi järgi lõppenud mistahes õppetöö. Üldhariduskoolid on esmaspäevast suletud, nii ta kirjutas.</p><p>Tubli lapsevanem suhtles lapsega ja andis teada, et ehk tuleb kodus õppida. Pisemate laste vanemad ohkasid, vaatasid ettevõttes või asutuses ringi ja mõtlesid, et korralik jama aasta lõpus, aga valikut pole. Kuid siis tuli järgmine üllatus — Tallinnas teatas linnapea, et aeg on hoopis koolivaheajaks. Vanemad ohkasid taas ja mõtlesid taas, et mis seal ikka. Kuid seejärel teatas haridusministriks saanud kena lillelise särgiga Jaak Aab, et mis koolivaheaeg, distantsõpe tuleb. Vanemad ei ohanud enam. Mille peale ütles Tallinna linnapea Kõlvart, et valitsuses pole just arukad otsused, veel vähem etteaimatavad. Vanemad olid temaga nõus. Osa mõtles, et kuhu ta siis nüüd ise kiirustas koolivaheaeg välja kuulutades. Ning siis said vanemad teada, et järgmine nädal on aeg loovtöödeks. Lõpuks oli asi selge, mõtlesid vanemad.</p><p>Nad eksisid. Sest kogu selle tralli keskel oli Tartu linnapea Urmas Klaas juba enne valitsuse otsust öelnud valitsejatele, et Tartu teeb oma otsused ise, kui valitsus jalgu kõhu alt välja ei võta. Valitsuse segaste otsuste otsa kõlas talt sõnum, et kõige väiksemad koolijütsid ei peaks koju jääma, see pole arukas. Tema ütles neljapäeva lõunal, lehed tuli Tallinnasse reedeks. Nii juhtus siinkandis 24 tundi hiljem, et koolid said ülesande 1–3 klassi lastele haridust edasi anda. See on seis reedel kell 19, kui seda kirjutan.</p><p><strong>Põhjuseks võitlevad leerid</strong></p><p>Vanemad enam ei ohka. Kaose juurpõhjus otsustusvõimetu valitsuse hädale otsa on Keskerakonna võitlevad leerid. Ratas ja Aab ühel poolel ja Kõlvart ning Belobrovtsev teisel poolel. Mõlemal poolel soov paista otsustav. Otsa Kõlvarti soov põgeneda ajaloo eest, et tema on selle valitsuse ristiisa, kes lasi sel võitluseta sündida ja püsida, saades vahetusena ametikoha. Tunnistamata endale veel, et ainus viis, kuidas sellest vabaneda on viga tunnistada ja parandused sisse viia.</p><p>Segadus on igatahes võimas. Vanemad, kes päeva uudistest eemal, ei oma õrna aimugi, kes läheb esmaspäeval kuhu. Kes meenutaks kaklevatele Keskerakondalastele, et klaarigu oma jõuvahekordi tagatoas, kuid lapsed ja vanemad võiks sellest puutumata jääda? Jõuluvana ja vitsakimp?</p><p>P.S Paar päeva on esmaspäevani, ma ei imestaks kui selle segaduse keskel tuleks uus juhis — vanemad peavad kooli minema. Ja lapsed meisterdavad seni koduste vahenditega kuusele ilusa punase ratta. Et oleks silme ees.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=231bdeba20e1" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/kristen-michal-keskerakonna-v%C3%B5imum%C3%A4ngu-ohvriks-langenud-lapsevanematel-pole-%C3%B5rna-aimugi-kes-231bdeba20e1">Kristen Michal: Keskerakonna võimumängu ohvriks langenud lapsevanematel pole õrna aimugi, kes…</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Lõhesta, et valitseda]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/l%C3%B5hesta-et-valitseda-3fc6df3bd49c?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/3fc6df3bd49c</guid>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Sat, 14 Nov 2020 10:12:16 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-11-14T10:12:16.334Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<h4>Yoko Alender, riigikogu liige</h4><figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*WkOHb3NrecwSK0g6U1r_pw.jpeg" /></figure><p>“Lõhesta, et valitseda” on iidne võimuvõte, mida rakendasid nii roomlased, uusaja riikide valitsejad kui britid 20. sajandi keskel Hindustanis, ehk Indiast Pakistani ja hiljem Bangladeshi moodustades.</p><p>Armastasin lapsena väga lugeda. Minu jaoks oli lihtne elada sisse heade lugude maailma ja käia koos peategelastega nende põnevaid radu. Alates ülikooliajast ja järjest oma pere kasvatades kadus mu elust ilukirjandus. Lihtsalt ei jagunud aega.</p><p>Iga hetk, mil oli võimalik lugeda, lugesin erialakirjandust või heal juhul oma hobide, jooga ja enesearengu teemadel. Läksin isegi niikaugele, et mingil ajal suhtusin ilukirjandusse pisut üleolevalt, tundsin, et ei vaja seda.</p><p>Nüüd on kõik mu lapsed kooliealised, igapäevatööks on juba mitu aastat poliitika. Päris pikalt ja põhjalikult lasingi end kaasa haarata hoopis poliitilistel narratiividel. Jah, ka poliitikas elavad narratiivid, toimetavad üksteisevõidu kangelased ja antikangelased. Osavate jutuvõtetega puhutakse elu sisse vanadele müütidele, oskuslikult luuakse uusi vaenlasi.</p><p><strong>Kirjandus tuli tagasi</strong></p><p>Mõned väidavad, et koroona tuli, et tuua meid tagasi koju, eneste juurde. Minu jaoks tõi koroonaaeg tagasi ilukirjanduse. Olen sel aastal lugenud läbi pea sama palju ilukirjanduslike teoseid, kui eelneva viieteist aasta jooksul. Jagan teiega mõningaid elamusi ja järeldusi.</p><p>Mõjus oli itaalia autori, kes kannab kirjanikunime Elena Ferrante, nelikromaan eelmise sajandi elust Naapolis. Tõuke lugemiseks andis romaanide põhjal tehtud seriaal “Minu geniaalne sõbranna”.</p><p>Kevadel ja suvel, kui reisipiiirangute tõttu sunnismaiseks jäime, tundsin siirast rõõmu lugemisest, mis tõepoolest viis rändama. Ütlevad ju psühholoogidki, et ilukirjandus mõjub hästi vaimsele tervisele, sest aktiiverib ajupiirkondi, mis stressi käigus känguma kipuvad.</p><p>Teisalt tervistab distants omaenese hetkemuredest. Neelasin neid omapärase stiiliga kirjaridu, kuhu oli põimitud nii üldinimlike tundeid ja tõdesid, et pidevalt pidin äratundmisrõõmust abikaasale, sõpradele jagama imetlust: mina siin, üle neljakümnene, neljalapseema, poliitik põhjamaises Eestis, aastal 2020. Ja nemad seal: naised igas eas rügamas Naapoli agulites 1960ndatel. Ometi oli tunne, nagu valgustaks need read just minu sügavamaid hingesoppe.</p><p><strong>Filmid jäävad alla</strong></p><p>Tõdesin taaskord, et hea ilukirjandusega võrreldavat elamust ei suuda pakkuda isegi jõuliselt vohav ja rikkalik filmide ja seriaalide maailm. See, mis toimub jutuvestja-kirjaniku, lugeja ja keele kokkupuutepunktis, on midagi maagilist. Hetk, mil tajud, et oleme tõepoolest ühendatud, ehkki nii eraldi, ka eraldatuna oleme seotud, oleme üks. On paljut, mis ühiskonnas ja maailmas pidevalt muutub, aga oma kannatustes ja soovis neid ületada, oleme ühendatud.</p><p>Elamus kahest hiljuti loetud raamatust, nendest üks dokumentaalne ja teine ilukirjanduslik räägivad lõhestavast, lõhkuvast poliitikast. Kavita Puri “Partition voices” ja Salman Rushdie “Kesköö lapsed” räägivad ühest maailma ajaloo suurimast rahvaste sunniviisilisest ümber-asustamisest. See põhjustas kannatusi, mille ulatust on alles viimasel ajal, sündumste 70. aastapäeva paiku, avalikkuse ette toodud.</p><p>Nimelt on kõne all periood peale teist maailmasõda, mil britid mõistsid, et neil tuleb Indiast lahkuda, ent neil puudub tulevikus regioonis arvestatav positisioon. Selle loomiseks aeti Põhja-India rahvad üksteise kõri kallale, et luua Pakistani näol uus riik, kus oma kanda kinnitada.</p><p>Mõne kuu jooksul pidid kümned miljonid inimesed kolima koduküladest ühele või teisele poole uut piiri. Sikhid, moslemid, hindud, parsid ja teised olid seni elanud üheskoos suhteliselt rahumeelselt. Ent kohalike äärmuslaste toel jagati koos brittidega rahvad religioonide alusel uutesse piiridesse. Järsku olid vaenlased need, kes seni olid olnud naabrid, tuttavad, koolivennad, sõbrad. Tuttavast ja omast sai järsku võõras. Maha tõmmati joon: teie ja meie, omade ja võõraste, sõprade ja vaenlaste vahele.</p><p><strong>Jaga ja valitse</strong></p><p>“Jaga ja valitse” ehk keeleliselt täpsemalt “lõhesta, et valitseda” on iidne võimuvõte, mida rakendasid nii roomlased, uusaja riikide valitsejad ja tõepoolest, ka britid 20. sajandi keskel Hindustanis, ehk Indiast Pakistani ja hiljem Bangladeshi moodustades.</p><p>Sellest, mida see pikas perspektiivis kaasa tõi, on kirjutanud minust targemad nii ajaloo-, ühiskonna- kui tänase maailma-poliitika uurijad. Tagajärjed kestavad ja arenevad ikka edasi. Ent mis on selle võimuvõtte sisu ja tugevus, miks see elab tänaseni?</p><p>Võimulolija ajab rahva otsitud põhjusel tülli ja garanteerib kesk (enda tekitatud) segadust omale kasuliku arengustsenaariumi. Kas oleme tõepoolest ka meie väikses armsas ja minu põlvkonna vaatest meie vanemate poolt vabaks lauldud Eestis oma poliitilistes narratiivides just siia jõudnud?</p><p>Milleks meile see peatükk ja kuidas see ometi läbi lugeda, nii et saad aru, vähemasti püüad mõista ka teist poolt, jääd endaks ja suudad ikkagi kirjutada järgmise peatüki hoopis oma stiilis, kopeerimata? Õiguskantslergi toonitas hiljuti Riigikogu ees tabavalt, et Eesti omariikluse mõttega ei ole kooskõlas vaenulikesse leeridesse ässitava poliitikastiili sissevedu.</p><p><strong>Tänavajõukude loogika</strong></p><p>Võib-olla on inimeste õigeteks ja valedeks jagamise mõju selles, et minnakse identiteedi kallale. Antakse inimesele identiteet, öeldakse ette, kes sina oled. Ei peagi enam ise enesearengu ja väärtustega vaeva nägema. Tänavajõukude loogika. Kaugenetakse argumentidest, lähenetakse ummisjalu ja emotsionaalselt. Ütle, et meie oleme paremad kui nemad, korda seda piisavalt palju ja peatselt oma ülimust usutaksegi. Usutakse oma (ülem)võimu.</p><p>Üheks viisiks seda demonstreerida on rahvaküsitlus, mis sisuliselt küsib enamuselt vähemuste õiguste kohta. Referendum väidab end kaitsvat abielu instititutsiooni, ehkki miski seda ei ohusta, kui jätta kõrvale päriselu, kus enamus inimesi valib elada koos abiellumata, ja suurem osa neist, kes abiellub lõpetab lahutusega. Referendub kahjuks seda päriselu eirab. Ei aita. Ei püüagi. Sest see ongi raske. Küll aga valmistutakse vastuseisuks. Tuleb öelda “ei” või “jah”, olla poolt või vastu. Aga millele täpsemalt, seda me veel tegelikult ei teagi. Jääb mulje, et pole väga vahetki, pigem kisub umb- või usaldushääletuseks praegusele valitusele.</p><p>Eesti Vabariik on üles ehitatud nii, et poliitiline võitlus ei käiks pelgalt skaalal “ei” või “jah”, poolt või vastu ja selle eest oleme tänulikud neile, kes olid enne meid. Nähes pelgalt musta ja valget, valides vaid “ei” ja “jaa” vahel jääb suur osa ühiskonnast alati kaotajaks.</p><p><strong>Mitmenäoline riik</strong></p><p>Meie valimissüsteem soosib mitmeparteilist riigikogu ja koalitsioonivalitsusi, kus viimastel aastatel on olnud esindatud nii konservatiivsed kui liberaalsed ja parem- ja vasakskaalal erinevad maailmavaated.</p><p>Põhiseadus näeb ette ühendava rolli ka presidendile, kelle valimiseks on vaja üle kahe kolmandiku rahvaesindajate toetust. Pinnas tasakaalukaks arenguks tundub olevat loodud ideaalne.</p><p>Mis siis ometi juhtunud on, et oleme jõudnud aega, kus isegi ühisest välispoliitikast on loobutud ja osa valitsusliikmeid valib meie suurima liitlase sisepoliitikasse sekkumise ja erakonna ajalehes kutsutakse üles “ülemaailmse komandör Trumpi selja taha jõuliseid meetodeid kasutama”?</p><p>Võõrandunud ja lõhestavat poliitnarratiivi eristab heast ilukirjandusest see, et hea ilukirjandus ei sulge, vaid vastupidi avab silmi. Kirjanikul, kunstnikul on võim, võim ja võime näha ja näidata</p><p>Kirjandus ei kasuta emotsiooni olemasoleva eelarvamuse tugevdamiseks, vaid viib kogetust kaugemale, püüab luua pinnast mõistmiseks. Kirjandus kasutab emotsiooni ehitavalt, kui soovite — puudutab seda osa meis, mis ühendab. Ehkki väljamõeldult, ette kujutatult saad astuda võõrasse ja samas nii lähedasse, saadki käia teise kingades.</p><p>Saad näiteks mõista mehena seda, mida tunneb naine, ja vastupidi või hoopis märgata, et ehk on soost siiski olulisem inimene, inimlikkus. Võid võitjana kogeda kaotuse valu ja vastupidi. Mõista neid, keda sunniti minema, mõista neid, kes pidid jääma. Mõista muutuvat, aga mõista ka seda mis püsib, mõista erinevat eiramata seda, mis ühendab.</p><p>Veel eristab ilukirjandust poliitnarratiivist see, et puudub varjatud agenda. Õigemini — heal ilukirjandusel on see agenda minu jaoks justnimelt inimese mõistmisvõime arendamise püüe. Igaüks meist loob oma lugu, oma pere- ja tööeluski loome ja jutustame oma lugu. Inimene on õnnelik, kui tema elu tema sisemisele narratiivile vastab, ta elab oma väärtuste järgi toimides, iseendana. Teisalt on oluline olla piisavalt avatud, õppimisvõimeline, et eaga uusi teadmisi ja kogemusi saades oma lugu ümber jutustada, tehes vahet muutumatul ja muutuval.</p><p><strong>Vastamata küsimused</strong></p><p>Mis on aga igaühe ülesanne ja võimalus tänaseid poliitnarratiive lugedes?<br>Kindlasti tähelepanelikkus, püüe läbi näha, millist emotsiooni soovib jutustaja tekitada?<br>Kas on olemas sisulised argumendid, milline on poliitnarratiivi taga elav eesmärk?<br>Ehk aetakse meile pelgalt “lõhesta, et valitseda” stiilis kärbseid pähe?<br>Mis saab tegelikest probleemidest, mis muide sageli on ühised neil, keda omavahel erinevates küsimustes tülli on aetud?<br>Milline on osava jutu taga märkamatult töötav agenda? On see võimul püsimine, “omadele jämedama vorstiviilu” lõikamine, seniehitatu teisititegemise soovist lõhkumine?<br>Või usume siiski veel peaminister Jüri Ratase ilusat muinasjuttu koalitsioonist, mis loodi, et sidusat ühiskonda ehitada?<br>Ilukirjanduses tekib hea loo puhul lugeja pähe ja südamesse pilt, tema arusaam sellest, millest lugu jutustab. Jääb üle eneselt küsida, kas lugu sidusast ühiskonnast ja pilt, mida näeme täna Eestis on kooskõlas?</p><p>Kahjuks ei usu seda muinasjuttu vist enam keegi, isegi valitsuse liikmed ise.</p><p>Ometi ei tohi unustada, et meil kõigil on võim, võime ja võimalus maailma muuta, eelkõige alustades iseendast. Meil on võimalik, kui me ei suuda seda kohe päriselus, siis kasvõi ilukirjanduse kaudu näha väitluste, võitluste, hukkamõistude ja eemale tõukamiste, võitjate ja kaotajate taga inimesi.</p><p>Alati ja ikka on erinevates poliitleerides ka neid, keda vaatamata kõigele ühendab siiras püüe paremuse poole. Meil on võimalus — meil on kohustus — säilitada inimlikkus, püüe mõista ja alati otsida seda, mis meid ühendab.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=3fc6df3bd49c" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/l%C3%B5hesta-et-valitseda-3fc6df3bd49c">Lõhesta, et valitseda</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Kaja Kallas selgitab poliitilist olukorda]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/kaja-kallas-selgitab-poliitilist-olukorda-57eb07a6118d?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/57eb07a6118d</guid>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <category><![CDATA[kaja-kallas]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 30 Oct 2020 09:54:00 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-10-30T09:54:00.757Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*9JZ8nCLFPsbmQ2hsLtnxDg.jpeg" /></figure><h4>Reformierakonna juht</h4><p>Poliitikas on viimastel nädalatel palju toimunud ja õhkkond on pingeline. Seega teen juhtunust kokkuvõtte ja räägin, mis meil on edasi plaanis.</p><p>Esmalt valitsuskriisist. Minult on palju küsitud, et miks me valitsusse ei saanud. Võin südamest öelda, et meie taha ei jäänud midagi. Poliitikas ei toimu kõik suhtlus avalikult, aga fakt on, et meie ulatasime Keskerakonnale käe, et panna Eesti jaoks kokku parem valitsus. Keskerakond otsustas seekord jääda valitsusliitu koos EKRE-ga.</p><p>Eestile on see sündmuste käik halb ja sellest saavad aru paljud koalitsioonisaadikud. Kuigi valitsuserakondade juhid leppisid justkui kokku, et edasisest ühiskonnagruppide solvamisest loobutakse, näitasid kohe järgmised tunnid, et EKRE-l polnud mingit plaani sellest lubadusest kinni pidada. EKRE eesmärgiks on meie ühiskonda jätkuvalt lõhestada ja selle nad saavutasid.</p><p><strong>Miks me umbusaldame Mart Helmet?</strong></p><p>Kuigi Mart Helme sai hakkama väga mitmes mõttes ministrile absoluutselt sobimatute väljaütlemistega välismeedias, ei astunud ta tagasi ega vabandanud. Ühtlasi tuuakse ühiskonda lõhestav referendum veel varasemaks. EKRE kehtestas end olukorras, kus nende siseminister oleks pidanud ametist lahkuma.</p><p>Valitsuse tasandil poliitilist vastutust kui sellist, enam ei eksisteeri! Meie ei saa erakonnana leppida, et Mart Helme jätkab valitsuse liikmena. Seega anname Riigikogus sisse umbusaldusavalduse siseministri vastu. Me teame, et reeglina sellised umbusaldused ei õnnestu, kuid samas teame ka, et mitmed koalitsiooni esindajad peavad Mart Helmet ametisse mittesobivaks. Eks näis, kas neil jätkub riigimehelikkust hääletamisel. Selge on see, et Mart Helme ametisse jätmine saab olema koalitsiooni esindajatele moraalselt ebamugav. Oma käiguga jäädvustame oma hoiaku ka ajaloo jaoks.</p><p>Minu tunnetus koalitsioonierakonna saadikutega suheldes on, et isegi kui see valitsus jätkab koos, siis tegelikult ta tööle enam ei hakka. Me jätkame jõupingutusi, et moodustada Eestile valitsus, kus ei ole EKRE-t ja mis tegeleks Eesti päris probleemidega — majanduse elavdamine, koroonakriis ja eestikeelsele haridusele üleminek.</p><p><strong>Provokatsioon abielureferendumi näol</strong></p><p>Eraldi tahaksin rääkida nüüd kevadesse toodud abielureferendumist. On päevselge, et selle ainus mõte on mitte otsida ühisosa ja lahendust, vaid ühiskonda veelgi lõhestada. See on provokatsioon, mida iga tark ühiskond väldiks. Praeguseks on selge, et provokatsioon juba töötab. Erinevad osapooled on alustanud aktiivse kampaaniaga ja suure tõenäosusega saab abielureferendumist teema, kus sisukat arutelu pidada on äärmiselt keeruline.</p><p>Reformierakonna seisukoht on alati olnud, et demokraatlik riik peab kõigile inimestele tagama võrdsed õigused. Seepärast algatasime omal ajal kooseluseaduse ja seepärast olen jätkuvalt seisukohal, et Riigikogu peaks vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse jõustamine ja seaduslike takistuste eemaldamine samasooliste paaride õiguste tagamisel on see samm, mis toob sisulise lahenduse seksuaalvähemuste muredele.</p><p>Ilmne on, et Läänemaailm liigub suurema abieluvõrdsuse poole ja Reformierakond liberaalse erakonnana ei tohi siin jääda valele poole ajalugu. Samas on selge, et meie liikmete seas on erineva seisukohaga inimesi, kes ei soovi, et erakond neile nende vaateid ette kirjutaks. Mõistame, et abielul on meie ühiskonnas kultuuriliselt oluline tähendus. Seetõttu peame seda teemat omavahel rahulikult ja sõbralikult arutama ning erakonnana ühise seisukoha kujundama nagu omal ajal kooseluseaduse ajal.</p><p>Loodan, et kohtume, kas näost näkku või läbi videosilla meie erakonna Üldkogul 14. novembril.</p><p>Jõudu meile!</p><p>Kaja Kallas</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=57eb07a6118d" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/kaja-kallas-selgitab-poliitilist-olukorda-57eb07a6118d">Kaja Kallas selgitab poliitilist olukorda</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Keit Pentus-Rosimannus Eesti teadlaste, ettevõtjate, inseneride võimalusest olla osa suurest…]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/keit-pentus-rosimannus-eesti-teadlaste-ettev%C3%B5tjate-inseneride-v%C3%B5imalusest-olla-osa-suurest-867fc8d109d0?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/867fc8d109d0</guid>
            <category><![CDATA[keit-pentus-rosimannus]]></category>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Wed, 14 Oct 2020 17:39:15 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-10-14T20:52:59.403Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<h3>Kliimamuutused võimendavad pingeid NATO piiride taga</h3><figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*wE3AwBKHBmGqcEj7qOxO0g.jpeg" /></figure><p>NATO keskendub aina enam kliimamuutuste jälgimisele, selle mõju analüüsimisele ja andmete kogumisele. Eesti peaks võltstagasihoidlikkuseta sellesse teemasse sukelduma.</p><p><em>Intervjueeris poliitikatoimetaja Raimo Poom (RP) ja intervjuu ilmus Eesti Päevalehes 6. oktoobril.</em></p><p>Peale Reformierakonna opositsiooni jäämist otsustas riigikogulane Keit Pentus-Rosimannus parlamenditöö kõrvalt ülikooli naasta. Mainekas USA ülikoolis valminud magistritöös uuris poliitik kliimamuutuste arvestamist NATO ning EL-i julgeolekupoliitikas. NATO analüüsib juba praegu tulevikuinvesteeringutele mõeldes, mismoodi kliima võib teatud kohtades muutuda. Lisaks soovitakse aina enam ohupildi jälgimise käigus koguda andmeid kliima kohta, sest ka need aitavad prognoosida julgeolekualast tulevikku. NATO kutsus Eesti poliitiku tema uurimistööst tõukudes mehitamata meresüsteemide tulevikku analüüsivasse nõukokku. Pentus-Rosimannus ütleb, et Eesti riik, ettevõtted ja teadlased peaksid mõtlema, kuidas sellesse valdkonda aktiivselt saaks panustada.</p><p><strong>(RP) See pole eriti uudis, et kliimamuutustest enim kannatavad piirkonnad — Aafrikas, Lähis-Idas, on väga lähedal Euroopa piiridele. Seal on ennustatud, et 140 miljonit inimest võib liikvele minna, kui kliima probleemid kuhjuvad. Et Euroopa Liit tegeleb kliimamuutuseid pehmendavate poliitikatega, seda teame. Aga NATO sammudest pole küll palju kuulda olnud ja ei oska näha, kuidas raske julgeolekupoliitika võiks reguleerida rändeprobleeme või vee kättesaadavust?</strong></p><p>NATO liigitas juba iseenesest 2010. aastal kliimamuutustest tulenevad pinged ja võimaliku ebastabiilsuse nende teemade hulka, mis mõjutavad alliansi ja liikmete julgeolekut. Kui laetud on näiteks rändeteema ja mida see võib kaasa tuua, seda nägime 2015. aasta ajal. Ja see inimeste hulk, mis siis liikvele läks, ei ole võrreldav hulgaga, mis võib liikvele mina kliimamuutuuste tõttu.</p><p>Kliimamuutuste mõju julgeolekule mõju väga mitmekihiline. Ja on ka teised suured protsessid, mis jõuavad ühel ajahetkel sellisesse faasi, et nende mõju on tuntav. Seda alates demograafilistest muutustest, kus räägime asümmeetrilisest demograafilisest muutusest. See tähendab, et Euroopa saab vanaks, rahvastik väheneb. Aga samaaegselt saab Aafrikast kõige noorema elanikkonnaga piirkond ning need Aafrika riigid, kus rahvastik hüppeliselt kasvab, saavad ka kõige valusamalt pihta kliimamuutuste tõttu. See kõik kumuleerub..</p><p><strong>(RP).. ja hakkavad Aafrikast siis Euroopasse liikuma?</strong></p><p>Maailmapanga prognoos, mis sellest 140 miljonit inimesest räägib, ütleb, et eelkõige liiguvad nad oma piirkonna sees. Mitte, et nad kolivad Euroopasse ümber. Seda on ekslikult tõlgendatud. Aga kui see ümberpaiknemine ka toimub piirkonna sees, kus juba on soodus pinnas kõiksugu ekstreemsustele, siis see kõik võimendab pingeid. Terrorismiga võitlemise näide on see, mida tasub meeles pidada. Ebastabiilsuse kasv ei mõjuta vaid seda piirkonda, kus see tekib, vaid mõju on üleilmne.</p><p><strong>(RP) Aga ikkagi, kuidas NATO saab üldse tegeleda kliimamuutustest tekkivate probleemidega? Nagu nägime 2015, siis seda migratsiooni lainet võeti humanitaarprobleemina ja NATO ei teinud suurt midagi. Teie töös on ka tsitaat ühelt inimeselt, kes küsib kahtlevalt: kuidas üldse saab NATO nii hägusele ohule vastata?</strong></p><p>See on küsimus, mida küsivad need, kes pole NATO-s juba tehtuga ülemäära kursis. Me ei tohi takerduda ainult rändesurvesse, kui räägime kliimamuutustest ja julgeolekust. NATO ise on praktiline organisatsioon. NATO jaoks on kliimamuutused ise ja kliimamuutustega kaasnev risk, millega tuleb tegeleda. Seda alates NATO liikmesriikide kaitse paigutamisest, kus peab arvestama kliimamuutuste tulevikumõjuga konkreetses asukohas. Teine on võimekuste enda arendamine — planeerimisprotsess on pikk, aga ühe võimekuse väljatöötamine võtab aega. Kui täna tehakse otsus, et on vaja mingit võimekust, siis võtab selle väljatöötamine 10–15 aastat ja peab arvestama uusi olusid, kus nende aastate pärast tegutseda tuleb. Ja kolmas on riskide ja ohtude analüüs ja olukorra pidev jälgimine.</p><p>Kui ma seda uurimistööd tegema hakkasin, siis ka minu jaoks oli väike üllatus nende intervjuude käigus teada saada, kui palju NATO juba täna kliimamuutustega mõjuga arvestab.</p><p><strong>(RP) Tooge siis näiteid, mida täpsemalt tehakse?</strong></p><p>Kasvõi NATO võimekuste paigutus, mis peab arvestama ilmaolude ja kliimaolude muutusega. Nende planeerimisel tuleb arvestada stsenaariume, mis puudutavad kliimamuutsui ühes või teises kohas. On see ranniku ääres, sisemaal, see on osa analüüsist täna.</p><p>See tähendab näiteks investeeringute iseloomu ja suuruse hindamist kohtade jaoks, kuhu vägede paigutus ohupildi järgi vajalik on. Kui on piirkond, mis suure tõenäosusega saab olema erinevatest kliimamuutustest räsitud, peavad investeeringud olema vastavad. Kohalolu standardid peavad tagama, et kui järjepidevad tormid, üleujutused või põlengud hakkavad tulevikus puudutama ka konkreetset NATO kohalolu piirkonda, tuleb need riskid maandada. Seda analüüsitakse ülima detailsusega.</p><p>Teine on andmete kogumine piirkondade kohta, mis võimalikku ohtu kujutavad, mis on kõrge riski tasemega. Andmed sisaldavad tänaseks just nimelt ka kliimamuutuste tulemusi.</p><p>See uurimistöö viis mind näiteks ühte võrgustikku, mis tegeleb NATO mehitamata süsteemide integreerimise ja arendamisega merel. See on üks näide sellest, <strong>kuidas andmeid, mida kogutakse ja jälgitakse ookeanides mehitamata vahenditega — näiteks droonitega mere kohal, merel ja mere all — neid kokku liites, neid turvaliselt liitlaste vahel jagades ja vahendades on võimalik nii kliimamuutusi jälgida, prognoosida nende mõju ja jälgida ka füüsilist julgeolekut ehk seda, mis toimub.</strong></p><p><strong>(RP) Ja magistritöö tõttu kutsuti NATO-le nõu andma?</strong></p><p>Jah, töö ettevalmistamise protsess hõlmas paljude inimeste intervjueerimist. Üks pool oli minu huvi teada saada, kuid omakorda paljud inimesed, kellega vestlesin, olid huvitatud Eesti digivõimekusest. Lõpuks oli see kahepoolne protsess.</p><p>Olen suvest alates liige on nõuandvas kogus projektile, mis on ise käivitamise faasis praegu (NATO mehitamata meresüsteemide innovatsiooni ja koordinatsiooniraku nõuandev kogu — R.P.). Ja nad soovivad hästi erinevate eluvaldkondade esindajatelt vahetut tagasisidet ja nõu, kuidas ja millele keskenduda, et seda kõige jõulisemalt ja kiiresti ellu rakendada.</p><p><strong>(RP) NATO on siis ühendanud sõjalise jälgimise tuule, temperatuuri ja muu jälgimisega, et aru saada, kuidas see võib omakorda mingisugusel alal siis viia üleujutuse, põuani?</strong></p><p>Lihtsustatult saab nii öelda, et see on üks osa sellest jah. See on praegu pilootprojekt, mis alustas kaks aastat tagasi. Sellega on praeguseks ühinenud 13 NATO riiki, minu üllatuseks Eesti veel mitte nende hulgas. Aga võibolla oleks mõistlik selle peale mõelda. See on hästi palju seotud andmete kogumise ja analüüsimisega ehk digimaailmaga. Meil on nii teadlasi kui ettevõtteid, kes selle valdkonnaga võiksid maailma tasemel tegeleda, lahendusi luua ja pakkuda.</p><p><strong>(RP) Huvitava ennustusena on teie töös prognoos, et Euroopas läheb kaitsekulude hoidmine 2% peal aina raskemaks osalt ka kliimamuutuste tõttu. Üheltpoolt elanikkond vananeb ja maksumaksjaid jääb vähemaks. Teisalt kliimamuutused omakorda suurendavad survet, et valitsused tahaksid riigikaitse asemel hoopis sotsiaal- ja tervishoiuküsimustele kulutada?</strong></p><p>See ei puuduta ainult kaitsevaldkonda ning on seotud demograafiliste muutustega. Euroopas on aastaks 2080 vähem kui kaks tööealist inimest ühe pensionäri kohta ja need kaks inimest peavad suutma kõiki kasvavaid sotsiaalvajadusi katta. <strong>Pikas vinnas ei ole mõeldav, et kasvavaid sotsiaalkulusid on võimalik ülal hoida kahaneva tööjõu maksudest, see tähendaks tööjõumaksude hullumeelset kasvu ja viiks paremal juhul korraliku põntsuni konkurentsivõimes. Maksubaas peab ilmselt muutuma, ma arvan, et sellest pole pääsu ja kosmeetika pole piisav.</strong></p><p>Aga seda prognoosi ette teades on hulk investeerimisotsuseid, põhimõttelisi valikukohti ja otsuseid, mis tuleks teha täna. Näiteks mõelda, kuidas kasutada tulevikus mehitamata süsteeme nii, et igapäevane kulu konventsionaalsetele võimekustele oleks järjest väiksem. Et kaustataks võimalikult efektiivselt raha, mis meil olemas on. Aga on õige, et surve ja võitlus ressursside, muuhulgas rahaliste ressursside üle Euroopas ja NATO-s, muutub aina karmimaks.</p><p><strong>(RP) Tegite oma töös ka ettepanekuid, kuidas siis NATO ja EL saaksid julgeolekuvaldkonnas kliimamuutusi paremini arvestada?</strong></p><p>Minu soovitused puudutavad seda, kuidas löögirusikat rohkem koondada, et ta poleks ei EL-is ega NATO-s nii hajali.</p><p>Mõlemas organisatsioonis tegelevad erinevad üksused kliimamuutuste julgeoleku poolega väga hästi. Alates eelhoiatussüsteemidest, riskide hindamisest, operatsioonide turvalisuse tagamise ja okeanograafiani välja. Aga mõlemal nii NATO-l kui EL-il on häda, et see teema on hästi hajali. Üks soovitus mõlemale on paika panna üksus, koht, kes vastutab ja koordineerib kogu valdkonda.</p><p>Heaks näiteks on ju kübervõimekuse näide veel mõne aasta eest. Sellega oli lugu vanasti natuke samamoodi. Kui aru saadi, mida see oht endaks kujutab, siis hakkasid kõik tegelema. See oli vajalik, et asjaga edasi minna, kuid kui pole ühte kohta, kuhu asi kokku jookseb, kus on tervikpilt ees, siis võib lõppeda asi sellega, et igaüks tegeleb kitsalt oma tükiga ja õigel hetkel jääb info edasi andmata, olulisele asjale reageerimata ja see eskaleerub kiiresti.</p><p><strong>(RP) Küber kuulutati selleks lausa eraldi domeeniks ehk võitlustandriks. Kas kliimamuutused tuleks ka tandriks kuulutada?</strong></p><p>Põhimõtteliselt 2010 aasta NATO julgeolekukontseptsioon ütleb, et kliimamuutused on üks neist valdkondadest, mis mõjutab oluliselt julgeolekut. See tähendabki, et sellele tuleb eraldi tähelepanu pöörata.</p><p><strong>(RP) Mida see Eestile tähendab?</strong></p><p><strong>Kui küsitakse, mis see Eesti rahvuslik huvi on, siis ma ütlen, et meie jaoks on oluline, et EL ja NATO oleksid heas vormis, sest üksi me hakkama ei saa.</strong> Teades ette prognoose, mis ütlevad kuidas kliimamuutuste mõju julgeolekule võib Euroopat hakata mõjutama, siis esiteks peame selle endale selgeks tegema, võltstagasihoidlikkuseta toimetama, oma lahendusi välja pakkuma. Teiseks peama oma strateegiaid üle vaadates lähtuma laiemast, muutuvast taustast. Meie jaoks kõige vahetumad, konventsionaalsed piiritagused ohud pole kuskile kadunud, aga uued, globaalsed on lisandunud.</p><p>Kolmandaks, <strong>kindlasti pakub see võimalusi meie teadlastele, ettevõtjatele, inseneridele olla osa väga suurest tehnoloogia ja teaduse arengust, mis saab olema alliansis väga olulisel kohal. Meil on teadmised olemas Eestis, peame muutusest osa olema ja mitte kõrvale jääma.</strong> Kui me ise ei teadvusta, kus suunas ja mis mõjud ostuste tegemisel rolli hakkavad mängima, siis võime olulisest asjast kõrvale jääda.</p><p>Kui miski ses jälle üles kerivas koroonapandeemias end meelde tuletab, siis taas see, et oleme osa väikesest omavahel seotud maailmapallist. Arvata on vale, et arengud maailma täiesti teises otsas meieni ei jõua. Koroona näitab väga valusal moel, et jõuavad küll. Oli mulgi aasta alguses jutuajamisi, kus öeldi, et see on Hiina probleem, see on seal kaugel Hiinas. Palju siis võttis aega, et oli igal pool? Mõni nädal. Kliimamuutustega on samamoodi. Arengud, mis mujal maailmas aset leiavad, jõuavad Euroopasse ja siia Eestisse väga kiiresti.</p><p><strong>(RP) Kümme aastat vana soovi täitumine ja pöörane tempo</strong></p><p>Keit Pentus-Rosimannus rääkis, et plaan minna USA väga maineka Tuftsi ülikooli Fletcheri õiguse ja diplomaatia instituuti veel ühte magitsrikraadi tegema oli tal juba väga pikalt. Aga ajapuudus ei lubanud seda enne teoks teha.</p><p>„Mõte [minna USA-sse magistritööd tegema] on vana tegelikult. Tuftsi ülikool ja Fletcheri instituut on USA-s väga hinnatud kool, kuid varasematel aastastel ei ole kuidagi see klappinud. Ma olin mõelnud sinna minna tegelikult alates 2011. aastast alates,“ rääkis Pentus-Rosimannus.</p><p>„Seal on konkurents päris tihe, programm on suunatud nendele, kellel on vähemalt 8-aastane juhtimiskogemus. Seltskond on rahvusvaheline, eelkõige julgeoleku, õhuväe, mereväe, kaitsevaldkonna taustaga. Esitasin oma uurimistöö kavandi eelmise aasta kevadel. Ja juuni alguses sain kinnituse, et olin vastu võetud. Tempo on seal hullumeelne. Mäletan seda aega, kui tegin oma esimest kõrgharidust ja sellega võrreldes oli USA intensiivsus minu jaoks täiesti pöörane.“</p><p>„Õpe on kombineeritud — osa kohapeal ja osa interneti teel. Viimane tähendas seda, et nädalas tuli keskeltläbi lugeda 500 lehekülge ühe kursuse kohta, korraga oli käimas kolm kursust, pluss erinevad iganädalased kirjalikud tööd pidevalt. Sellele lisaks seminarid, mis toimusid reaalajas, aga Bostoniga on meil seitsme tunnine ajavahe, mis seadis omamoodi huvitavaid väljakutseid. Diplom on väärikas. Kuid mulle tundub, et pool väärtusest on ikkagi nendes inimestes, kellega koos seda tegin ja kontaktides, mis sellest tekkisid ja mida on võimalik Eesti jaoks laiemalt ära kasutada,“ rääkis riigikogulane oma õpingute väärtusest.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=867fc8d109d0" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/keit-pentus-rosimannus-eesti-teadlaste-ettev%C3%B5tjate-inseneride-v%C3%B5imalusest-olla-osa-suurest-867fc8d109d0">Keit Pentus-Rosimannus Eesti teadlaste, ettevõtjate, inseneride võimalusest olla osa suurest…</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Eesti peab valeinfo leviku piiramise algatusega liituma]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/eesti-peab-valeinfo-leviku-piiramise-algatusega-liituma-a04a06d23dfa?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/a04a06d23dfa</guid>
            <category><![CDATA[fake-news]]></category>
            <category><![CDATA[keit-pentus-rosimannus]]></category>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Thu, 01 Oct 2020 13:57:39 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-10-01T13:57:39.837Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/500/1*ZUZkobEGJPQA-hyX5OfmiQ.jpeg" /></figure><p>Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus Rosimannus soovitab Eestil kindasti valeinfo leviku piiramise ja Euroopa valimiste kaitse mehhanismi algatusega liituda selmet see sisepoliitiliseks peenrahaks vahetada.</p><p>Delfi kirjutab täna, et Jüri Ratase valitsus keeldus EKREle viidates liitumast Emanuel Macroni algatusega valeinfo piiramiseks.</p><p>“Võtsime juba eelmises Riigikogu koosseisus vastu raporti, mis rõhutas vajadust valimiste rünnetega Euroopa tasandil tegeleda, sest välise sekkumisega on praeguseks kokku puutunud praktiliselt kõik Euroopa Liidu riigid,” märkis raporti koostanud Pentus-Rosimannus.</p><p>“Ka valeinfoga manipuleerimise tõsidust mõistetakse järjest rohkem. Mina olin Eesti esindajana 2015. aastal üks neljast Euroopa Liidu välisministrist, kes algatas Venemaa desinfo vastu koordineeritult võitlemise teema EL välisasjade nõukogus, millest sündis StratCom üksus. Oleme käinud teema tõsidust selgitamas teistes pealinnades, otsinud koos lahendusi ja vahetanud valmisoleku parandamiseks kogemusi. Ja nüüd selline pööre,” ütles Pentus-Rosimannus.</p><p>Tema sõnul peaks Eesti selle algatusega kindlasti liituma.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=a04a06d23dfa" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/eesti-peab-valeinfo-leviku-piiramise-algatusega-liituma-a04a06d23dfa">Eesti peab valeinfo leviku piiramise algatusega liituma</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/kava-on-hea-otsused-oleksid-veel-paremad-853770080dce?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/853770080dce</guid>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <category><![CDATA[keit-pentus-rosimannus]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Thu, 17 Sep 2020 20:01:19 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-09-17T20:01:18.899Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*F8kHznB5hHxMU9hanU4d6g.jpeg" /></figure><h4>Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige</h4><p>Järjekindel, tulevikuvõimalustele keskenduv, pandeemiašokist üle saanud ja uut hoogu näitav — umbes nii võtaksin kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni seekordse aastakõne. Tugev avaldus Venemaa aadressil on juba palju tähelepanu saanud, toon sellele lisaks välja kolm Eesti vaates olulisemat teemat, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.</p><p><strong>Üle-euroopaline digi-ID</strong></p><p>Esiteks tugev panustamine uuele majandusele, digiteenustele. Eesti kõrvadele oli kindlasti puhas muusika, et Ursula von der Leyen ristis eesoleva kümnendi Euroopa Liidu jaoks digidekaadiks ja tõstis teemaks Euroopa ühise, turvalise digi-ID loomise.</p><p>Kõik, kes ajavad asju ja tegelevad ettevõtlusega rohkem kui ühes Euroopa Liidu riigis, on seda algatust oodanud pikisilmi. Kui Eesti suudab tänu digi-ID-ga seotud digitaalsele allkirjale aastas kokku hoida umbes kaks protsenti SKT-st, siis võime ainult ette kujutada, milline on efekt, kui sama võimalus tegib kogu Euroopa Liidus.</p><p><strong>Kliimamajandus</strong></p><p>Teiseks kliimamajanduse ambitsiooni tõstmine selliselt, et Euroopa vähendaks süsinikusaastet aastaks 2030 55 protsenti seni kavandatud 40 protsendi asemel. Suur rõhk saab olema energiasektori ümberkorraldamisel ja energiasäästul. Viimane on taas suurepärane võimalus Eesti teadlastele ja ettevõtetele, kellel on majade energiasäästlikuks muutmise vallas pakkuda väga häid terviklikke lahendusi ja näiteid, kuidas soojaarved kahanevad tervikliku lahenduse korral 60 protsenti.</p><p>Energiasektori ümberkorraldamise puhul on omaette huvitav tutvuda energia kasutamise näitajatega viimase poole aasta jooksul, ehk COVID-19 ajal. Wärtsilä raport võrdles Euroopa Liidu energiatootmise numbreid 2019. ja 2020. aastal (arvestades 2020 näitajate hulka ka EL-ist lahkunud Suurbritannia).</p><p>Need näitasid söe kasutamise kukkumist eelmise aastaga võrdluses 20 protsenti, emissioonide kahanemist 20 protsenti, energia nõudluse kahanemist kümme protsenti ja sedagi, et kogu toodetud energiast 45 protsenti tuli 2020. aastal taastuvatest allikatest. Samal ajal, kui poliitfoorumitel muudkui vaieldakse, on energiasektori üleminek juba toimumas.</p><p><strong>Hiina on rivaal</strong></p><p>Kolmas teema, mis von der Leyeni kõnes tähelepanu püüdis, puudutas Hiinat. Möönmine, et hegemooni staatust püüdev Hiina on Euroopa Liidu rivaal, oli sellisel tasandil ja sellise selgusega oluline sõnum. Nagu ka tunnistamine, et Euroopa Liidu liikmesriikide suutlikkus sellega arvestavat ühist Hiina poliitikat kujundada on olnud kasin. Järelemõtlemise koht on see ka Eestile.</p><p>Nagu kõikide kõnedega, on sõnadega seatud sihtidest olulisemad nendele järgnevad reaalsed teod. Euroopa Liidul ei ole demograafilist prognoosi teades ülemäära palju loomulikke konkurentsieeliseid teiste maailma piirkondade ees.</p><p>Küll aga on meil on võimalik teaduse ja ettevõtete koostööd toetades, sinna investeerides praegu tihti vana ja aeglase hallpeana kujutatavast Euroopast kujundada elujõuline, uue tehnoloogia võimalusi oma inimeste elujärje parandamiseks ära kasutav tegelane.</p><p>Lähikuud näitavad, milline reaalne kava, millised reaalsed otsused nendele Euroopa Komisjoni presidendi sõnumitele järgnevad.</p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=853770080dce" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/kava-on-hea-otsused-oleksid-veel-paremad-853770080dce">Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Algava poliitsügise 5 võimalikku murdepunkti]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/algava-poliits%C3%BCgise-5-v%C3%B5imalikku-murdepunkti-8b301ccc425a?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/8b301ccc425a</guid>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <category><![CDATA[keit-pentus-rosimannus]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Tue, 08 Sep 2020 07:54:04 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-09-08T07:57:10.731Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/853/1*y-pZzFj-UFLIx1UIN8EWCg.jpeg" /></figure><h4>Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna saadikuterühma asejuht</h4><p>Sel sügisel on Eesti poliitikas ootamas vähemalt viis võimaliku kaugema mõjuga arengut, millel tasub silm peal hoida.</p><p><strong>Parempoolsete tõetund.</strong></p><p>Parempoolsetele on muutuse ootajatel põhjust Isamaa sees pöialt hoida üksnes juhul, kui nad selgesõnaliselt ütlevad, et Parempoolsete Isamaa lahkub EKREga valitsusest. Vastasel korral saab Parempoolsetest tänasele EKRE valitsusele lihtsalt üks tänasest parem kark, EKRE positsiooni tugevdus ühiskonnas. Siiani kuuleme Parempoolsetelt pigem nõukogude stiilis ebatõsiseid jutte “süsteemi õõnestamisest seestpoolt”. Aga miks peaks keegi kaasa elama ühe partei tühipaljale imagoloogilisele projektile, kus sõnade taga tegusid ei seisa? Kas Parempoolsete Isamaa lahkub EKREga valitsusest või mitte?</p><p><strong>Perekonnaseaduse kehtivuse rahvahääletusele panek.</strong></p><p>Parempoolsete esimene tõetund saabub abieluküsimuse referendumile paneku hääletusel. Siis näeme, kas Riigikogu Isamaa fraktsioonis üldse mõni parempoolne eksisteerib ja kas Parempoolsete manifesti keskne osa — vastuseis mõttetule rahvahääletusele tänase perekonnaseaduse kehtivuse üle — neist kellelegi ka praktilises poliitilises käitumises midagi tähendab.</p><p>Praegune koalitsioonileping räägib ühemõtteliselt “muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panekust”, mis välistab igasuguse mängimise mingi mittesiduva rahvaküsitluse teemaga. Ka muu riigielu küsimuse rahvahääletuse otsus on põhiseaduse järgi riigiorganitele kohustuslik.</p><p><strong>EKRE ja Keskerakonna kokkumäng rahvuste lõhestamisele.</strong></p><p>Ühtlasi tähendab koalitsioonilepingust kinnipidamine — et toimub muu riigielu küsimuse rahvahääletus põhiseaduse mõttes — selgelt seda, et mittekodanikud rahvahääletusel osaleda ei saa. Nende kohalikud valimised saavad olema teistsugused kui kodanikel.</p><p>Keskerakond on kohalike valimiste eel nähtavalt mures, et EKREga koalitsioon on nende mitte-eestlastest valijad loiuks muutnud. EKRE segregeeriv ja rahvast pooleks kiskuv referendum võib olla piisav põhjus, et see muutuks. Kõlvart ja Ratas on üle pika ajal leidnud teema, kus ollakse “ühel poolel”, kus need kaks hoiavad sellele ilmselt koos vargsi pöialt. Võib aga juhtuda, et varem Savisaare taga seisnud mitte-eestlased tulevad välja küll, aga hääletavad hoopis EKRE poolt. Poliitikavaatleja Andrei Kuzitškin on igatahes juhtinud tähelepanu, et Martin Helme seisukohtade sarnasuse tõttu idanaabri liidriga, on lasnamäelased hakanud teda kutsuma hellitlevalt — “naš Putin”.</p><p><strong>Eelarve ja pensionireform.</strong></p><p>Eelarveauk on, laenuraha on, võimu säilitamise ambitsioone on, aga arukaid ideid ei ole. Samas on ees valimisaasta. Seetõttu pole kahtlust, et võime iga valitsuse osapoole puhul olla tunnistajaks löömingule Eesti jaoks kahtlase väärtusega PR-projektide rahastamise pärast. Eriti tihedaks rebimiseks läheb, kui Riigikohus peaks koalitsiooni unistused täiendada pikaajalist eelarvestrateegiat pensionikogujatelt röövitud vahenditega põhiseadust kaitstes purustama.</p><p>Hiiglasliku defitsiidiga planeeritav riigieelarve paneb proovile ka kõik Isamaa varasemad riigirahanduse põhimõtted. Martin Helme on juba bravuuritsenud, et mingit kokkuhoidmist selles valitsuses ei tule, laenuraha on leiutatud ja üldse on meestel meri põlvini. Isamaa praegune sisuline juht Urmas Reinsalu on aga teatanud, et EKRE peab “rahakülvi” asemel välja tulema “rahanduslikult vastutustundliku” kavaga. Jutuks ju tore küll. Kui Isamaa annab aga lõplikult ära kogu Mart Laari aegse konservatiivse rahanduspoliitilise joone, ei päästa neid enam tõenäoliselt ükski Parempoolsete antav etendus.</p><p><strong>President</strong>.</p><p>Aasta pärast toimuvateks presidendivalimisteks lepitakse peatselt kokku ka ühine presidendikandidaat. Kõige lihtsam oleks Kadriorgu marssida muidugi Jüri Ratasel. Peaministrikohast riigipea koha kasuks loobudes teeks ta teene nii Eestile kui ka iseendale. Mida kauem see valitsus püsib, seda raskemaks läheb Eesti jaoks hiljem kogu kokkukeedetud kaose korrastamine ja seda piinlikumaks muutub Ratasele endale tema juhitud valitsuse meenutamine ajaloos. Ratas on seni kõik Kadrioru jutud aga tõrjunud.</p><p>Kui Stenbocki maja toolist Partsi kassi moodi küüntega kinnihoidmine jääb ka edasi Keskerakonna peamiseks poliitiliseks jooneks, siis on parimad võimalused uue presidendi välja pakkumisel Isamaa. Realistlik analüüs näitab, et Isamaa oleks presidendikandidaadi väljapakkumisel sama tugevas positsioonis ka uues valitsuses.. Ainult, et kumb Isamaa ja milline kandidaat?</p><p><em>Artikkel on kirjutatud ajalehele Postimees ja ilmus 8. septembril</em></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=8b301ccc425a" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/algava-poliits%C3%BCgise-5-v%C3%B5imalikku-murdepunkti-8b301ccc425a">Algava poliitsügise 5 võimalikku murdepunkti</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
        <item>
            <title><![CDATA[Võimuliidu välissuhtlus on nagu soodom ja gomorra]]></title>
            <link>https://medium.com/arvamuslood/v%C3%B5imuliidu-v%C3%A4lissuhtlus-on-nagu-soodom-ja-gomorra-ae4ddfead4f8?source=rss----bd376fa28a54---4</link>
            <guid isPermaLink="false">https://medium.com/p/ae4ddfead4f8</guid>
            <category><![CDATA[välispoliitika]]></category>
            <category><![CDATA[keit-pentus-rosimannus]]></category>
            <category><![CDATA[reformierakond]]></category>
            <dc:creator><![CDATA[Eesti Reformierakond]]></dc:creator>
            <pubDate>Fri, 04 Sep 2020 06:53:34 GMT</pubDate>
            <atom:updated>2020-09-04T06:53:34.798Z</atom:updated>
            <content:encoded><![CDATA[<figure><img alt="" src="https://cdn-images-1.medium.com/max/1024/1*nj2aH4mfu3jl56SxxWywkQ.jpeg" /></figure><h4>Keit Pentus-Rosimannus, välisminister 2014–2015</h4><p><em>Rahvastikuministri Iisraelis antud allkiri ja sellest hiljem valitsuse tasandil lahti ütlemine on lihtsalt veel üks näide kogu valitsuse asjaajamse täielikust kaosest või lapsustest. Lõpuks ühed halvad mõlemad, sest kui sellise mustri tulemusena kaotame usaldusväärsuse, jääb meil väikeriigina vähe, millele rahvusvahelistes suhetes loota.</em></p><p>Nii nagu polnud Prantsusmaa paremäärmuslast ja Putinile hosiannat laulvat le Peni Eestis võõrustanud valitsuse liikmest Helme suvaline “eraisik”, nii ei muundud ka rahvastikuministri portfelli kandev minister Iisraelis nipsust suvaliseks kenaks inimeseks.</p><p>Minister on minister. Ministri sõnal on kaal ja allkirjal jõud. Nukuteater, mida meile muud väites etendada proovitakse, pole paraku ei vaimukas ega tõsiseltvõetav. Kui selle käigus ei antaks justkui möödaminnes järjekordset pauku Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse pihta, võikski vast piirduda õlakehitusega — mida lõputute lapsustega silma paistvast seltskonnast ikka oodata. Kui aga sarnastest näidetest, kus ühe seltskonna ees räägitakse üht, teise ees täiesti teist on praeguse valitsuse puhul kujunemas muster, siis seda tuleb märgata, läbi näha ja iga uue katse puhul katki vilistada. Hind on lihtsalt liiga kõrge. Kui me kaotame väikese riigina usaldusväärsuse, on meil varsti vähe, millele loota.</p><p>Mina ei tea, kas rahvastikuminister sai aru, millele ta Jeruusalemmas allkirja andis. On aga vähe usutav, et tema välisministrist lähedane võitluskaaslane polnud teadlik ei proua Solmani visiidist ega plaanitud allkirjastamistseremooniast.</p><p>Tulemus on aga narrimast narr — üks valitsuse liige andis tundlikus valdkonnas allkirja avaldusele, millega toetatakse Iisraeli võimu ühendatud Jeruusalemma üle ning vastustatakse Euroopa Kohtu otsust. Võiks arvata, et kui midagi sellist positsioonina juba väljendatakse, on see põhjalikult läbimõeldud seisukoht ja ollakse ihu ja hingega ka valmis võetud positsiooni kaitsma ja selgitama. Tuhkagi. Selle asemel kuulsime kobavaid vabandusi, et allkiri anti eraisikuna ja ka siis justkui nagu mitte tervele avaldusele. Kes keda lollitas, kas allkirja andja Iisraelile toetuse otsijaid või vastupidi, jääb igaühe enda mõelda. Igal juhul teatas teine sama valitsuse liige, et Eesti Iisraeli-poliitikat selline ministri positsioonivõtt ja allkiri ei väljenda ning Ida-Jeruusalemma käsitletakse rahvusvahelise õiguse kohaselt okupeeritud aladena. Kuidas tundub, kas kellelegi jääb selliselt käituvast riigi valitsusest usaldusväärne mulje või meenutab rohkem suvalist kobamist ja korraliku kaost?</p><p>Selle aasta jaanuaris tähistati Jeruusalemmas Yad Vashemi holokaustikeskuses 75. aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest (muide, tänases Lõuna-Poolas, Oswiecimis asuva Auschwitz-Birkenau memoriaali ja muuseumi külastamine võiks ajalooaine raames gümnaasiumi astmes osa õppeprogrammist olla). Kohale olid tulnud praktiliselt kõikide Euroopa Liidu riikide tipud. Ainult Eesti praegusest EKRE-Kesk-IRL võimuliidust polnud mitte keegi saanud mahti minna. Natside läbi viidud võikaima genotsiidi mäletamisüritusel Eesti valitsuse liige lihtsalt puudus. Mõni aeg hiljem peeti aga taas kohalikule juudikogukonnale silmagi pilgutamata ilukõnesid. Usaldusväärne ja järjepidev valitsus? Või järjekordne näide soodomast ja gomorrast, mis poliitika kujundamisel valitseb?</p><p>Võibolla oleks valitseva kaose maik väiksem, kui neid näiteid ei oleks kogunenud juba liiga palju. Meenutan mõnda. Rahandusministri suvaotsus jätta Eesti üksi blokeerima Euroopa Liidu liikmesriikide järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi teemal, peaminister samaaegselt kinnitamas Eesti toetust. Brüsselis Vene mõjutustegevuse taunimine, Eestis samaaegselt Moskva propakanali rahastamine maksumaksja rahaga. Euroopa Komisjonilt Rail Balticule lisaraha küsimine, Eestis samaaegselt avalikult teatades, et kõige mõjukam valitsuse osapool teeb kõik, et Eesti jaoks olulise ühenduse loomist takistada. Euroopa kliimapoliitika paljusõnaline toetamine ühe valitsuse osalise poolt, teise poolt samaaegne ülbitsemine, et mingit kliimaneutraalsust Eestis ei tule. NATO asemel plaan B leidmisest ja Euroopa Liidu mõnitamisest ei hakka rääkimagi.</p><p>Ei maksa arvata, et kõike seda ei märgata meie partnerite ja liitlaste juures. Märgatakse. Ja küllap teatakse seal sama, mis siin — ega see kaos ei lõpe enne, kui vahetub valitsus. Iga järjekordse näite välja toomine ja mitte maha vaikimine toob ka seda päeva lähemale.</p><p><em>Kommentaar ilmus Delfis 3. septembril 2020.</em></p><p>Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:</p><p><a href="https://www.instagram.com/keit.pentus.r/">https://www.instagram.com/keit.pentus.r/</a></p><p><a href="https://www.facebook.com/pentusrosimannus/">https://www.facebook.com/pentusrosimannus/</a></p><img src="https://medium.com/_/stat?event=post.clientViewed&referrerSource=full_rss&postId=ae4ddfead4f8" width="1" height="1" alt=""><hr><p><a href="https://medium.com/arvamuslood/v%C3%B5imuliidu-v%C3%A4lissuhtlus-on-nagu-soodom-ja-gomorra-ae4ddfead4f8">Võimuliidu välissuhtlus on nagu soodom ja gomorra</a> was originally published in <a href="https://medium.com/arvamuslood">Arvamuslood</a> on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.</p>]]></content:encoded>
        </item>
    </channel>
</rss>