ALDOUS HUXLEY “HEA UUS ILM”
Huxley ulmeromaan Brave New World ilmus 1932. a.
Varem olen käsitlenud Huxley romaani eelkäijat, Zamjatini ulmeromaani “Meie”; samuti järeltulijat, Orwelli ulmeromaani “1984”.
Huxley romaan “Hea uus ilm” peaks, eriti tänasel päeval, olema kohustuslik kirjandus kõigile intellektuaalidele, filosoofidele ja filosoofia õppijaile.
Siin kasutan eestindatud digitaalset versiooni kirjastuselt Rahva Raamat, 2022.
Järgnevalt jätan enamasti ära nii jutumärgid kui ka viite sellele, milline romaani tegelastest nii ütles.
Filosoofiast
Sest nagu igaüks teab, soodustavad üksikasjad tublidust ja õnnelikkust, üldistamine on aga vaimselt kahjulik. Ühiskonna selgroogu ei moodusta filosoofid, vaid margikogujad ja detailide freesijad. (1. ptk)
Alatarbimise eetika ja filosoofia … olid ebapiisava tootmise ajastul äärmiselt olulised, aga masinate ja lämmastiku vaba sidumise tingimustes on see lihtsalt ühiskonnavastane kuritegu. (3. ptk)
Meenutate mulle üht Bradley-nimelist endisaegset tegelast. Tema defineeris filosoofiat kui viletsa põhjenduse otsimist sellele, mida inimene vaistlikult usub. Nagu võiks keegi vaistlikult üldse midagi uskuda! Inimene usub midagi seepärast, et teda on usuga kohandatud. Uute jaburate põhjenduste otsimine sellele, mida inimene mingitel muudel jaburatel põhjustel usub — see ongi filosoofia. (17. ptk)
Teadusest
Suureks kasvades on neil raamatute ja lillede vastu instinktiivne viha … Pöördumatult kohandatud refleksid. Nad on raamatute ja taimeteaduse eest eluks ajaks kaitstud. (2. ptk)
Get Jüri Eintalu’s stories in your inbox
Join Medium for free to get updates from this writer.
Nad polnud veel omandanud oskust teha olulist, ehkki tihti väga habrast vahet nilbuse ja puhta teaduse vahel. (2. ptk)
“Lühidalt … vanemad olid isa ja ema.” Nilbus, mis oli tegelikult teadus, paiskus mahapööratud pilkudega vaiksete poiste vahele nagu pauk. “Ema,” kordas direktor valjusti, noori teadusega harjutades. Ja toolikorjule nõjatudes ütles tõsiselt: “Ma tean, et need on ebameeldivad faktid. Aga ajaloolised faktid ongi valdavalt ebameeldivad.” (2. ptk)
Teadust ei saa pähe ajada selle sisu mõistmata. (2. ptk)
Olid näiteks asjad, mida nimetati püramiidideks … Ja mees, kelle nimi oli Shakespeare. Teie pole neist muidugi kunagi kuulnud … Sellised on tõeliselt teadusliku hariduse eelised. (3. ptk)
Pealegi peame oma stabiilsusele mõtlema. Me ei taha muudatusi. Iga muudatus kujutab endast ohtu stabiilsusele. See on veel üks põhjus, miks me nii kitsid oleme uusi leiutisi rakendama. Iga avastus puhta teaduse vallas on potentsiaalselt riigivastane. Mõnikord tuleb koguni teadust võtta kui võimalikku vaenlast. Jah, isegi teadust. (16. ptk)
Jah … Õnnega ei käi kokku üksnes kunst, vaid ka teadus. Teadus on ohtlik, me peame seda ülima hoolikusega ketis ja suukorvis pidama. (16. ptk)
… kogu meie teadus on ainult kokaraamat, mille õigsuses keegi kahelda ei tohi ja kuhu tohib retsepte lisada ainult peakoka eriloal. (16. ptk)
Mind huvitab tõde, ma armastan teadust. Aga tõde on ohtlik, teadus ühiskondlikult kahjulik. Samavõrra kahjulik, kui see on kasulik olnud. (16. ptk)
Aga me ei saa lasta teadusel oma head tööd olematuks teha. Seetõttu piiramegi nii hoolikalt uuringute käsitlusalasid ja ulatust … Me ei luba teadusel tegeleda muu kui ainult hetke edasilükkamatute probleemidega. Kõikidest muudest uuringutest tuleb hoolikalt hoiduda. (16. ptk)
Seda muutust nõudis suurtootmine. Üleüldine õnn hoiab rattad pöörlemas. Tõde ja ilu seda ei suuda. Ja niipea kui massid poliitilise võimu haarasid, sai oluliseks pigemini õnn kui tõde ja ilu. (16. ptk)
Just siis hakati teadust kontrollima — pärast üheksa-aastast sõda … Rahu nimel oldi valmis kõigeks. Sestsaadik reguleeritaksegi kõike. Tõde sellest muidugi ei võitnud. Selle eest võitis jälle õnn. Kõigel on oma hind. (16. ptk)
