Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
Isifingqo
Ukufunda nokufundisa okubandakanya nokushicililelwa kocwaningo
ezilimini zomdabu zase-Afrika kuyadinga ukuthi kubuyekezwe ezikhungweni
zemfundo ephakeme. Lokhu kubalulekile uma sibheka izinguquko ezenzeka
ezweni laseNingizimu Afrika. Kunezikhathi ezahlukene esingabuka ngazo
ukufunda nokufundiswa kwezilimi zomdabu zase-Afrika. Leli phepha-ke
lizoqala ngokubheka iziphakamiso zemiqulu eyahlukene ekhuluma
ngokuthuthukiswa kwezilimi zomdabu zase-Afrika nokuqinisekisa ukuthi
izinga lazo, okubandakanya nokusebenza kwazo, kuyashintsha yini
ezikhungweni zemfundo ephakeme. Okwesibili, iphepha lizobheka iqhaza
elibanjwe iminyango yezilimi njengabanikazi balokho okufundiswayo
nokucwaningwayo ngezilimi zomdabu zase-Afrika kulo mkhankaso
wokusetshenziswa kwezilimi emikhakheni eyahlukene. Ngeke sikwazi ukuthi
sikhululeke eNingizimu Afrika futhi sihlinzeke ngemfundo esezingeni
eliphezulu sibe sisasebenzisa kuphela izilimi abafundi abaningi
abangaziqondi ngokwanele. Ezikhungweni zemfundo ephakeme lapha
eNingizimu Afrika izilimi ezabe zinikwe amathuba ngesikhathi sobandlululo
zisaqhubeka nokuthola lawo mathuba nanxa ucwaningo lukuveza ukuthi
abafundi bayaqhubeka nokungaphumeleli kahle ezifundweni zabo zeziqu
zokuqala nokuyinto enciphisa amathuba okuthi baqede iziqu zabo ngesikhathi
ukuze bethweswe imiyezane yabo.
Abstract
The teaching and learning of African languages, including research
publications, need to be revisited in Higher education institutions. This is
vital in light of the transformation agenda of the country. There is a period in
which we could look at the teaching and learning of African languages. This
paper will look briefly at recommendations of important policy documents,
declarations and reports that address the development of African languages,
and also ensure that their status including the use of these languages is
changing in institutions of higher learning. Secondly, the paper will
investigate the role of African Language Departments, as custodians of
scholarship in African languages in the intellectualization agenda. We
cannot have democracy in South Africa and provide quality education
through the medium of languages many students do not fully understand. In
Institutions of Higher Education in South Africa languages that were
privileged under apartheid regime continue to enjoy those rights even though
research has proven that we have low throughput in undergraduate degrees
as students struggle with these languages which are not their mother-tongue,
thus disenabling them to complete their degrees within the minimum time.
Isingeniso
Ukufunda nokufundisa okubandakanya nokushicililelwa kocwaningo
ezilimini zomdabu zase-Afrika kuyadinga ukuthi kubuyekezwe ezikhungweni
zemfundo ephakeme. Lokhu kubalulekile uma sibheka izinguquko ezenzeka
ezweni laseNingizimu Afrika. Kunezimo noma izikhathi ezahlukene
esingabuka ngazo ukufunda nokufundiswa kwezilimi zomdabu zase-Afrika.
Kunesikhathi samaMishinari; esobandlululo; isikhathi lapho kwaba
noshintsho kufundiswa uhlelo locwaningozilimi. Esinye yilapho izilimi
81
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
1
UHerman noWebb (1988:84) baphawula bathi, Ucwaningo
lwekhwalithethiwe lubandakanya ukusetshenziswa kwemininingwane
eqoqiwe yekhwalithethivu, enjengenhlolomibono, imibuzo, imiqulu, imibhalo
nemininingwane yokuqashelwe ngababambiqhaza ukuze kuqondwe futhi
kuchazwe izimo ezihlobene nezenhlalo’.
82
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
Izinsizakuhlaziya
Izinsizakuhlaziya ezizosetshenziswa lapha kuleli phepha yilezi ezilandelayo:
eyokuqala eyokwengamela ulimi/Language Management, eyesibili
eyokuqwebuka kwe-Afrika/African Renaissance. Insizakuhlaziya ye-
Language Management yahlongozwa uJernudd noNeustupny ngonyaka we-
1986. U-Nekvapil (2006) uthi umqondo wegama lensizakuhlaziya lethulwa
uJernudd noNeustupny ngesikhathi bebamba iqhaza engqungqutheleni eyabe
iseQuebec, eCanada. Le nsizakuhlaziya ihlukaniseke izigaba ezintathu.
Isigaba sokuqala esokubalulwa kwenkinga kanti esesibili esokuthathwa
kwezinyathelo yizikhungo ezihlelayo. Isigaba sesithathu esokuqinisekisa
ukuthi izinqumo ezithathiwe ziyalandelwa. Le nsizakuhlaziya ibuka
ukuhlelwa kolimi okwenzeka emazingeni aphakeme (macro language
planning) okunikezwa imvume nguhulumeni, kanye nokuhlelwa kolimi
emazingeni aphansi (micro language planning) okwenziwa ngabantu
ngabodwana kanye nezinhlangano ezingekho ngaphansi kukahulumeni.
UNekvapil noNekula (2006:307) bathi ukuhlelwa kolimi okwenzeka
emazingeni ezwe noma ukuhlelwa kolimi okwenziwa ezikhungweni
83
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
84
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
85
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
86
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
87
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
88
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
89
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
90
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
91
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
92
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
93
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
94
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
95
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
ukuthi babe bancane kakhulu abafundi ababa nothando lokufunda lezi zilimi.
Kunesidingo esikhulu sokuthi kubuyekezwe esikufundisayo ngoba lokho
kuzobe kuhambisana nezinhlelo zezinguquko zamanyuvesi kanye nezezwe
laseNingizimu Afrika njengengxenye yeziphakamiso zomqulu we-HSS.
Kumele izilimi zomdabu zifundiswe ngazo uqobo hhayi ukuthi
kusetshenziswe isiNgisi. Kumele iminyango isebenzisane namanye amazwe
ase-Afrika eseningizimu enamazwe ayi-15 ukuze kuqiniswe ubumbano
kusetshenziswane ekukhuphuleni umnotho wezwekazi lase-Afrika. Nazo
izikhungo zemfundo ephakeme kuzomele impela zibambisane
ekuthuthukisweni kwezilimi zomdabu.
96
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
Izingqinamba
Ukufunda nokufundisa izilimi zomdabu ezikhungweni zemfundo ephakeme
eNingizimu Afrika kukhombisa ukuthi muningi umsebenzi okusamele
wenziwe ukuze sikuqinisekise ukuthi sikhululekile. Lapho kumele kuqalwe
khona kukuyo inqubomgomo yolimi yezemfundo ephakeme. Kunesidingo
esikhulu sokuthi kubekwe abathile abazoqapha izikhungo zemfundo
ephakeme ukuthi ziyayiletha yini imibiko futhi lukhona yini ushintsho
olwenzekayo mayelana nokufundiswa kwezilimi zomdabu zase-Afrika.
UMnyango nawo awungeneleli ngokwanele ekuqapheni lesi simo. Ngeke
sikwazi ukuqhubeka nokufundisa izilimi zomdabu zase-Afrika sibe
sisebenzisa ezinye izilimi. Uma senza kanjalo sizobe siqhuba khona lokho
okwakusophwe ngabelungu ngesikhathi beletha imfundo e-Afrika.
Ingqinamba yokungabikhona kwezincwadi ezibhalwe ngezilimi zomdabu
ifuna ukubhekisiswa impela. UNkolola-Wakumelo (2010:237) ukhala
kakhulu ngokungabibikho kwabantu abaqeqeshekile ekushicilileni ngezilimi
zomdabu; inqubomgomo yolimi yezinkampani ezingabashicileli;
izingqinamba zobuchwepheshe; uvalo lokuthi imibhalo ebhalwe ngezilimi
zomdabu izongafundwa ngabantu, kanti izikhungo eziningi zemfundo
zizimbandakanye emiqhudelwaneni eminingi nezikhungo zamazwe omhlaba
lapho kuhlonzwa khona izikhungo zemfundo ephakame ezinabacwaningi
abacaphunwa kakhulu ngabanye. Elinye iphuzu elibalulekile umcwaningi
afisa ukuliveza eliyingqinamba yilelo lesabelo zimali eziqondene nezifundo
zezilimi okumele sibuyekezwe, ngisho umbiko we-ASSAF (2011)
uyaligcizelela leli phuzu. Uma kungukuthi kunomehluko esifuna ukuwubona
ekuthuthukisweni kwezilimi zomdabu iyadinga ukufakelwa izibuko indaba
yesabelo-zimali.
Iziphakamiso nesiphetho
Umsebenzi wokuthuthukisa izilimi zomdabu zase-Afrika ezikhungweni
zemfundo ephakeme unzima kakhulu kodwa kuyajabulisa futhi kunika
97
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
98
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
Imithombo Yolwazi
Academy of Science of South Africa (ASSAF) 2011. Consensus Study on the
State of the Humanities in South Africa. ISBN- 978-0-9814159-3-2.
Bailey, K 1994. Methods of Social Research. 4th Edition. New York: The
Free Press.
Brock-Utne, B 2001. Education for All – In Whose Language? Oxford
Review of Education 2,1: 115-125.
Department of Education (DoE) 2002. Language Policy Framework for
South African Higher Education. Pretoria: Department of Education.
Department of Education (DoE) 2003. Development of Indigenous
Languages as Mediums of Instruction in Higher Education and Training.
Report compiled by the Ministerial Committee appointed by the Ministry
of Education. Pretoria: Government Printers.
Department of Higher Education and Training (DoHET) 2011. Report
Commissioned by the Minister of Higher Education and Training for the
Charter for Humanities and Social Sciences. Pretoria: Government
Printers.
Department of Higher Education and Training (DoHET) 2012. Ministerial
Advisory Panel on African Languages in Higher Education
(MAPAHLE). Pretoria: Government Printers.
Government Gazette 2012. Use of Official Languages Act No.12 of 2012.
Vol. 568 no 35742.
Kamwendo, G, N Hlongwa & N Mkhize 2013. On Medium of Instruction
and African Scholarship: The Case of isiZulu at the University of
KwaZulu-Natal in South Africa. Current Issues in Language Planning,
DOI: 10.1080/14664208.2013.858014.
Kaschula, R 2008. The Oppression of isiXhosa Literature and the Irony of
Transformation. English in Africa 35,1: 117-132.
Kaschula, R 2013. Multilingual Teaching and Learning Models at South
African Universities: Opportunities and Challenges. Paper presented in
the seminar on the implementation of the Charter for Humanities and
Social Sciences. University of KwaZulu-Natal. 15 March 2013.
Kosch, I.M & SE Bosch 2014. African Languages as Languages of Teaching
and Learning: The Case of Department of African Languages, University
of South Africa. In Hibbert, L & C van der Walt (eds): Multilingual
Universities in South Africa: Reflecting Society in Higher Education.
Toronto: Multilingual Matters.
99
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
100
Ukufunda Nokufundiswa Kwezilimi Zomdabu Zase - Afrika
Nobuhle Ndimande-Hlongwa
Idini Yezokufunda Nokufundisa
Isikole sezoBuciko
Inyuvesi yaKwaZulu-Natali
[email protected]
101