Euroopa Parlament soovib, et 2050. aastaks oleksid kõik hooned heitevabad 

Uue hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt ELi hoonete kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta hoonestus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti peab see hoogustama vähim sooja pidavate hoonete renoveerimist ja parandama energiatõhususega seotud teabe jagamist.

Heite vähendamise eesmärgid

Kõik uued hooned peaksid olema alates 2030. aastast heitevabad. Riigiasutuste omandis või kasutuses olevad hooned peavad eesmärgi saavutama juba 2028. aastaks. Heite arvutamisel saab arvesse võtta hoone globaalse soojendamise potentsiaali kogu selle olelusringi jooksul, sealhulgas hoone ehitamiseks kasutatavate materjalide tootmisel ja jäätmete kõrvaldamisel.

Liikmesriigid peavad vähendama elamufondi keskmist energiatarbimist 2030. aastaks 16% ja 2035. aastaks 20–22%. 2030. aastaks tuleb riikidel renoveerida 16% ja 2033. aastaks 26% vähim soojapidavatest mitteeluhoonetest.

Lisaks peaksid liikmesriigid võtma olemasolevates üldkasutatavates ja mitteeluhoonetes, kus see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik, järk-järgult kasutusele päikeseenergiaseadmed. 2030. aastaks peaksid päikesepaneelid olema kõikidel uutel eluhoonetel.

Fossiilkütustel töötavad katlad kaovad

Liikmesriigid peavad vähendama ka küttesüsteemide CO2 heidet ning fosiilkütuste kasutamist kütte- ja jahutusseadmetes. Lõppeesmärk on fossiilkütustel töötavad katlad 2040. aastaks kasutuselt täielikult kõrvaldada. Alates 2025. aastast tahetakse keelata eraldiseisvate fossiilkütusel töötavate katelde subsideerimine. Jätkuvalt võib toetada hübriidküttesüsteeme, milles on lisaks katlale kasutusel päikeseenergiaseade või soojuspump.

Erandid

Kavandatavad reeglid ei puuduta põllumajandushooneid ega muinsuskaitse all olevaid hooneid. Samuti võivad liikmesriigid teha erandi erilise arhitektuurilise või ajaloolise tähtsusega hoonetele, ajutistele rajatistele ning kirikutele ja pühakodadele.

Tsitaat

Hoonete energiatõhususe direktiivi raportöör Ciarán Cuffe (Verts/ALE, Iirimaa) sõnas: „Täna vastu võetud direktiiv näitab, et kliimapoliitikast on kasu ka ühiskonna haavatavamatele liikmetele. See aitab alandada inimeste energiaarveid ja tegeleb vaesuse juurpõhjustega, luues samas tuhandeid kvaliteetseid töökohti kõikjal ELis. Hoonestuse arvele langeb ELis 36% kasvuhoonegaaside heitest. Seda probleemi ei saa ignoreerida.“

Järgmised sammud

Parlament kiitis direktiivi heaks 370 poolthäälega. Vastu oli 199 ja erapooletuks jäi 46 parlamendiliiget. Nüüd peab ka nõukogu saavutatud esialgse kokkuleppe ametlikult heaks kiitma.

Taust

Euroopa Komisjoni andmetel kulutab hoonestus 40% ELis tarbitavast energiast ja põhjustab 36% ELi kasvuhoonegaaside heitest. 15. detsembril 2021 esitas komisjon ettepaneku hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamiseks. Direktiiv on osa õigusaktide paketist „Eesmärk 55“, mis kohustab liikmesriike vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55%.